87 aasta möödumine Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest tõi memoriaalile kokku represseeritud, nende lähedased, riigi- ja kohalike omavalitsuste esindajad, diplomaatilise korpuse liikmed ning ajaloomälu hoidjad, et austada totalitaarsete režiimide ohvrite mälestust ning mõtestada vabaduse, demokraatia ja inimväärikuse tähendust tänases maailmas.
Mälestustseremoonial astusid üles justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, diplomaatilise korpuse vanem ja Iirimaa suursaadik Eestis Tema Ekstsellents James Sherry, Tallinna linnapea Peeter Raudsepp, Tallinna Memento Volikogu esimees Anne Eenpalu, Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja Karl Erik Kirss ning Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Meelis Maripuu. Mälestushetkedele andsid erilise kõla Marianne Leiburi esituses kõlanud isamaalised laulud, klaveril saatis Joel Remmel. Tseremoonia lõppes Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskopi Ove Sanderi peetud palvusega.
Maarjamäe memoriaali Koduaias peetud kõnes märkis justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, et kuigi Molotovi-Ribbentropi pakti allakirjutamisest on möödunud 87 aastat, ei saa sellest veel tänagi rääkida kui ajalukku jäänud dokumendist.
“Pakti avalikustamine ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ei saatnud ajaloo prügikasti Venemaa šovinistlikku ja imperialistlikku ideoloogiat, mille väljendus oli ka MRP. Venemaa on pärinud täies ulatuses oma eelkäija, Nõukogude Liidu kuritegeliku loomuse. Moskva ideoloogia käsitlus mõjusfääridest ja maailmakorrast on jäänud samaks, mida too igapäevaselt tõestab ka sõjas Ukrainaga,” tõdes minister Pakosta.
Minister rõhutas oma kõnes, et natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud pakt ning selle salaprotokollid muutsid Euroopa ajaloo kulgu, sillutades tee Teise maailmasõja puhkemisele, riikide okupeerimisele ning ulatuslikele inimsusvastastele kuritegudele. Samuti meenutas ta, et 23. augustit tähistatakse kogu Euroopas totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestuspäevana.
Mälestuspäev tuletab meelde, et vabadus, õigusriik ja inimõigused ei ole kunagi iseenesestmõistetavad. Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollidest alguse saanud sündmused jätsid sügava jälje Eesti ja kogu Euroopa rahvaste saatusesse ning kujundasid mitme põlvkonna elu. Nende sündmuste meenutamine ei ole üksnes austusavaldus mineviku ohvritele, vaid ka ühine kohustus hoida elus ajaloomälu ning seista nende väärtuste eest, millele tugineb demokraatlik ühiskond. Mälestades totalitaarsete režiimide kuritegude ohvreid, kinnitame ühtlasi oma pühendumust vabadusele, inimväärikusele ja õigusriigile, et mineviku traagilised õppetunnid ei korduks enam kunagi.