Brüsselis toimus eelmisel nädalal hääletus põllumajanduse kriisireservist 540 miljoni euro kasutuselevõtuks. Eesti ja teiste samameelsete riikide vastuseis skeemile, mille alusel liikmesriikidele raha jagatakse, ei läinud läbi, seega peab valitsus nüüd otsustama, kas paneb põllumeestele toetusraha juurde.
Lähis-Ida kriisist põhjustatud väetiste ja muude kaupade hinnatõus on pannud põllumehed keerulisse olukorda, mistõttu tegi Euroopa Komisjon ettepaneku maksta neile kriisitoetust. Riikide osakaalude arvutamisel võetakse aga arvesse otsetoetuste ülemmäärasid, mis Eestis on ühed madalamad. Sestap ei toetanud Eesti seda skeemi, kuid käiku läks see sellest hoolimata. Mis saab edasi, rääkis ERR-ile piirkondlik- ja põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel.
Kuidas 17. juuli hääletus kriisimeetme üle Brüsselis läks?
Alustuseks, Lähis-Ida kriis on väga palju tootjad mõjutanud, eelkõige taimekasvatajaid, kes on sisendite hinnatõusu tõttu pihta saanud. Seal on nii väetised kui ka kütusehind ja mõnevõrra ka taimekaitsevahendite hinnad on tõusnud. See on peamine sihtgrupp. Kuigi peab märkima, et tegelikult kogu toidu tarneahel alates algtootmisest kuni ka tegelikult töötleva tööstuseni on pihta saanud, sellepärast et töötlev tööstus kasutab väga palju energiat, mille hinnad on tõusnud, ja ka pakendite kättesaadavuse hind on tõusnud.
See konkreetne hääletus toimus tõesti kriisiabi andmiseks, selle üle, kas selline jaotusvõti, millega igale liikmesriigile antakse teatav summa abi andmiseks, sobib. Eesti jäi seal erapooletuks, kuna me hindasime, et see jaotusvõti ei olnud sobilik. Kuna meie otsetoetuste tasemed on madalamad Euroopa Liidu keskmisest ja meie sõltuvus imporditavast väetisest on väga suur, võrreldes teiste liikmesriikidega, siis meie osakaal oleks võinud suurem olla. See oli peamine põhjus, miks me erapooletuks jäime.
Otseselt see midagi ei mõjutanud, sest üks liikmesriik oli vastu ja mõned liikmesriigid olid erapooletud. See tähendas kokkuvõttes, et selle eelnõuga mindi edasi, see võeti vastu ja kõik läheb komisjoni plaani järgi. Mõnevõrra see valmistas meile pettumuse, aga tegelikult tuleb rahul olla, et tõesti komisjon reageeris kiiresti ja tuldi tootjatele appi, nii et ma arvan, et see on peamine tulemus.
Kes oli vastu ja kes veel jäid erapooletuks?
Ma ei ole kindel, et ma seda infot saan jagada. Ma saan öelda niipidi, et vastu jäi riik, kes on meiega sarnases olukorras ja meie lähipiirkonnas, kellel on ka toetustasemed madalad ja sisendite sõltuvus suur. Ja siis osad riigid jäid ka erapooletuks nagu Eesti erinevatel põhjustel.
Riigiga, kes vastu jäi, oli meil väga tihe koostöö ja tegime ühisavaldusi ja olid kohtumised. Samameelsete riikidega oli meil mitmeid ettevõtmisi, et siis komisjoni veenda, et ta ei tuleks sellise jaotusvõtmega välja. Aga paraku see vilja ei kandnud. Nüüd järeltegevustena ei ole praegu ilmselt mõtet midagi otseselt teha, sellepärast et hääletus toimus, tulemused on teada, sealt edasi on keeruline midagi mõjutada.
Kui palju Eesti lõpuks toetust saab ja mis hetkel saab seda hakata põllumeestele välja maksma?
Eestile nähti ette 3,1 miljonit eurot ja sinna on võimalik juurde maksta 200 protsenti riigieelarvest. See menetlus eeldab seda, et veebruariks 2027 on need vahendid välja makstud.
Kas riigilt tuleb see 6,2 miljonit juurde?
Meie vaatest on siin kaks asja olulised. Üks on see, et me peame nüüd täpsemalt hindama, millised need mõjud on olnud ja mis sektoritele. Seda me oleme juba tegemas ja koos põllumajanduse esindusorganisatsioonidega istume maha, et leida täpsed ulatused ja kahjud, mida tuleks kompenseerida. See on üks tööliin, mida me teeme ja mis võtab mõnevõrra kindlasti aega.
Teine puudutab raha kui sellist, et kas Eesti riigi vahenditest on võimalik juurde maksta Euroopa Liidu toetusele. Proovime lähinädalatel ministri ja valitsusega otsuse formuleerida. Taustal tuleb muidugi öelda, et riigieelarve seis ei ole väga hea, nii et selles mõttes me kindlasti hindame neid võimalusi. Aga praegu on liiga vara öelda, kas riik paneb siia juurde või mitte.
Sügisesi eelarve läbirääkimisi see teema ei puuduta, sest raha tuleb leida sel aastal?
Eks ta taustal ikka puudutab, mingi mõju seal kindlasti on, aga see on rohkem jah selle eelarveaasta küsimus.
Kui nüüd rääkida põllumehe vaatest, siis mis hetkel loodate jõuda nii kaugele, et ta saab hakata mingisugust taotlust esitama?
Selle konkreetse põllumehe vaates on ilmselt need tegevused aasta lõpus. Me püüdleme sinnapoole, et see oleks võimalikult bürokraatiavaba, et olemasolevate andmete põhjal me suudame hinnata, kelle kahjud kõige suuremad on. Aga kõigepealt on oluline üldse aru saada, kes siis kahju kannatab ja mis ulatuses. Kuna teraviljasektor on kõige rohkem pihta saanud, siis sinna me kindlasti vaatame detailsemalt sisse.
Samas me ju teame, et kogu nii öelda kasvatusaasta ja saagikoristus on alles ees, et ilmselt on täpsem mõne kuu pärast öelda, millised mõjud ikkagi teraviljasektoril on, siis meil on ka parem seda skeemi välja töötada. Nii et siin on mitu faktorit, mis kindlasti mõjutavad seda, kuidas ja millal see põllumees midagi tegema peab.
Kas aasta lõpp liiga hilja ei ole, kui need mõjud on tegelikult juba käes?
Seda küll, aga skeemi väljatöötamine ja PRIA vajalike tegevuste tegemine võtab ka mõnevõrra aega. Loodetavasti me saame skeemi võimalikult lihtsa. Kuna meil on palju andmeid põllumeeste kohta käes, kuna erinevaid toetusi taotletakse, siis loodetavasti see ei ole pikk protsess taotleja jaoks, et seda saab ka aasta lõpu poole teha. Aga ma ei hakka konkreetsemalt tähtaegu ega kuupäevalisi tegevusi nimetama. Selleks on natuke liiga vara veel, kuni alles nädal aega tagasi selgusid hääletustulemused.
Ma saan aru, et Brüsselis on kavas veel toetusmeetmeid põllumeestele, mis seis nendega on?
Euroopa Komisjon on tulnud mõne meetmega veel välja, mis ei ole nagu uue raha pakkumine. Kogu Euroopa Liidu poliitika põllumajandustootjate jaoks käib läbi ühise põllumajanduspoliitika ja sinna sisse on komisjon mõned meetmed veel välja pakkunud, aga need on kõik sellised, kus liikmesriik peaks suuresti ise raha leidma juurde. Nii-öelda lisaraha komisjon ei paku, ta lihtsalt tekitab võimaluse, kui meil on vajadus. Neid meetmeid ei ole liikmesriigid nii agaralt kasutusse võtnud, sellepärast et see ei ole lisaraha juurde toonud.