Riigieelarve keeruline seis nõuab otsuseid. Riik peab oma kulud üle vaatama, seadma prioriteete ja loobuma tegevustest, mille jaoks raha ei jätku, kuid kärpimise soov ei anna õigust vaadata kohalike omavalitsuste eelarveid kui riigi tagataskut, kust saab vajaduse korral puudujäägi katmiseks raha võtta, kirjutab Siiri Visnapuu.
Minu erakonnakaaslased on pakkunud ühe võimaliku kärpekohana välja niinimetatud jõukamatele linnadele ja valdadele suunatud maksutulu vähendamise. See mõte võib riigieelarve Exceli tabelis näida lihtsa lahendusena, kuid omavalitsuste jagamine jõukateks ja vaesteks loob eksitava pildi.
Hea maksulaekumine ei tähenda vaba raha
Kui mõne omavalitsuse maksulaekumine on suurem, ei tähenda see, et tema eelarves oleks vaba raha, mida saab tagajärgedeta mujale suunata. Omavalitsuse tulud on seotud konkreetsete ülesannete, elanike ootuste ja juba võetud kohustustega.
Kuid ka hea maksulaekumine ei teki iseenesest. Selle taga on toimiv taristu, kvaliteetsed avalikud teenused, atraktiivne elukeskkond ja kohaliku omavalitsuse aastatepikkune töö. Need on loonud eeldused, et inimesed tahavad piirkonnas elada ja ettevõtted seal tegutseda. Kui sellise arengu tulemusel tekkinud tulubaasi käsitletakse riigi reservina, karistatakse omavalitsusi sisuliselt selle eest, et nad on oma tööd hästi teinud.
Allikas: ERR
