Autonoomse sõjapidamise areng keskendub FPV-droonide, mehitamata õhusõidukite ja maarobotite koostööle ühes võrgustikus. 2030. aastate lahinguväli on Euraasia konfliktide, eelkõige Venemaa-Ukraina sõja tõttu juba praegu ettepoole toodud. Ukraina väed on hakanud siduma raskeid mehitamata õhusõidukeid (UAV) mehitamata maismaasõidukitega (UGV), et sooritada ründeoperatsioone sügaval eikellegimaal, kus enamik hukkunutest langeb kamikaze-droonide ohvriks. Inimsõdurite üleujutamine robotitega on sõjapidamise loogiline arengusuund.
X-i kasutaja Drone Wars avaldas video, milles Ukraina raske UAV kannab allpool rippuvat väikest UGV-d rindejoonele. Tõenäoliselt on tegemist Poola ettevõtte Macro-System GNOM-iga: see kaalub lõhkepeaga 7 kg, saavutab kiiruse kuni 80 km/h ning on kerge ja odav süsteem, mida on kasutatud Euroopa relvajõudude õppustel.
Õhu- ja maapealsete robotite kombinatsioon muutub uueks normiks. Suurem oht peitub tehnoloogia democratiseerumises – droone saab kokku panna kaubanduslikest osadest, 3D-printeritest ja Hiina tarneahelatest. Need levivad juba Euraasiast kaugemale, näiteks Mehhikosse, ning võivad sattuda mässuliste ja terroristide kätte. Järgmisena oodatakse humanoidrobotite relvastamist.