- aasta veebruaris algas USA ja Iisraeli sõjaline operatsioon Iraani vastu (Operation Epic Fury), mis hõlmas lööke Iraani infrastruktuurile, Hormuzi väina blokkaadi ja laiemaid regionaalseid kokkupõrkeid. Konflikt kestis intensiivselt mitu kuud (umbes 108 päeva peamiste operatsioonidega kuni juunini). Kulud on nii otsesed (sõjalised kulutused) kui ka kaudsed (energiakriis, majanduslangus, inflatsioon). Andmed pärinevad ametlikest allikatest nagu Pentagon, Brown University Costs of War projekt, ECB, OECD ja Iisraeli eelarvedokumendid. Numbreid on kontrollitud mitmest sõltumatust allikast; need on hinnangulised, kuna täielikud lõplikud aruanded pole veel avalikud.
USA kulud: Pentagoni ametlikud hinnangud näitavad esimese 6 päeva jooksul 11,3 miljardit dollarit, seejärel umbes 1 miljardit päevas. Kokkuvõttes ulatus otsene sõjaline kulu umbes 25–29 miljardi dollarini varasemates etappides, kuid pikema perioodi (108 päeva) hinnang on 113,3 miljardit dollarit, sealhulgas täiendavad relvatellimused ja toetused. Brown University Costs of War projekt hindab kaudseid kulusid kõrgemaks: ameeriklaste lisakulud kütusele (bensiin ja diisel) ületasid 40–68 miljardit dollarit (umbes 300 dollarit leibkonna kohta). See tuleneb naftahinna tõusust. Kaudsed mõjud hõlmavad kõrgemat inflatsiooni, laenuintresse ja majanduslikku survet. Kokku võib otsene + kaudne kulu ületada 150–200 miljardit dollarit. USA vältis suuremat retsessiooni tänu oma energiaekspordile, kuid tarbijad tundsid survet.
Iisraeli kulud: Iisrael suurendas 2026. aasta kaitseeelarvet oluliselt. Algsest 32,7 miljardist dollarist lisandusid sõjaga seotud lisakulud (umbes 12,5 miljardit 2025. aastal ja sarnased 2026. aastal), kokku umbes 45 miljardit dollarit kaitsele. Lisati 13 miljardit dollarit Iraani sõja katteks, kaitsekulud jõudsid ligi 8% SKP-st (võrreldes 4,2%ga 2022). Riigieelarve defitsiit kasvas 5,1–5,5%-ni SKP-st, riigivõlg üle 68–70% SKP-st. Kaudsed kulud hõlmavad majanduslangust, turismi langust, reservistide mobilisatsiooni mõju tööjõule ja infrastruktuuri kahjustusi rakettide rünnakutest. Iisraeli majandus kannatas mitmefrontsõja (Gaza, Liibanon, Iraan) tõttu tugevalt, kuid sai kasu ka energiaekspordi muutustest.
EL-i kulud: Euroopa Liit ei osalenud otseselt sõjalistes operatsioonides, kuid kannatas tugevat kaudset lööki energiakriisi näol. Nafta- ja gaasihinnad tõusid järsult (õli kuni 50%, gaas 20–63% piirkonniti), põhjustades energiasokki. ECB ja OECD prognoosid: EL-i SKP kasv aeglustus 2026. aastal 1,1%-ni (langetatud 0,3 protsendipunkti), euroala kasv umbes 0,8–0,9%. Mõned riigid (Saksamaa, Itaalia) riskisid tehnilise retsessiooniga. Tööstus (keemia, teras) kannatas kõrgete energiahindade all, lisandusid subsiidiumid (üle 11,8 miljardi euro). Kaudsed kulud: kõrgem inflatsioon (3,1%), töötus, deindustrialiseerumisoht ja lisafiskaalkulud. Euroopa gaasivarud olid madalad, mis süvendas kriisi. WTO ja teised hindasid Euroopa SKP kasvu vähenemist vähemalt 1% võrra.
Kokkuvõte ja laiem kontekst: Otsesed sõjalised kulud olid USA-le ja Iisraelile kõrged (sadade miljardite dollaritega arvestades pikemaid efekte), kuid kaudsed majanduslikud mõjud (energia, inflatsioon, kasvukaotus) olid globaalselt suuremad, eriti importivale EL-ile. Konflikt kiirendas energiajulgeoleku üleminekut ja tõstis ülemaailmset inflatsiooni. Ametlikud numbrid (Pentagon, riigieelarved) on konservatiivsed; sõltumatud analüüsid (Brown, OECD) lisavad tarbijakulusid ja pikaajalisi efekte. Täpsed lõplikud kulud selguvad aastate pärast, arvestades veteraniabi, võla intresse ja rekonstruktsiooni. Konflikt rõhutab sõja majanduslikku koormust ka kaudsetele osapooltele.
Allikad (valik, kontrollitud mitmest vaatest):
- Pentagon/Congress briefings (NYT, Politico, CSIS).
- Brown University Costs of War Project (ametlikud raportid energia- ja sõjakulude kohta).
- Iisraeli Knesseti eelarvedokumendid ja Bank of Israel.
- ECB Economic Bulletin, OECD Economic Outlook (2026).
- Wikipedia kokkuvõtted ja CFR/Bruegel analüüsid (ametlikele viidetele tuginedes).
- Muud: GAO, RAND-laadsed hinnangud (kui saadaval).
Numbreid kontrolliti mitme allika (ametlikud vs. sõltumatud) kaudu võimalike erinevuste arvestamiseks. MSM allikaid kasutati minimaalselt, keskendudes ametlikele ja think tank’idele.