2024. aastal Hillsborough’i elumaja katusest New Jerseys läbi kukkunud meteoriit sisaldab erakordselt hästi säilinud tõendeid soolastest vedelikest ja orgaanilisest keemiast ürgse asteroidi pinnalähedasest kihist. SETI instituudi ja NASA Amesi uurimiskeskuse meteoriidiastronoomi Peter Jenniskensi juhitud uuring näitas, et fragmendid pärinevad primitiivse asteroidi pinna lähedalt, kus toimus kontsentreeritud soolaste vedelike mõju — protsess, mida seda tüüpi protoplaneedi maailmast varem ei tuntud.
NASA Johnsoni kosmosekeskuse meteoriidiuurija Mike Zolensky analüüsi järgi on Hillsborough’i meteoriit vee toimel rohkem muutunud kui tüüpilised CM2 süsinikkondriidid. Proov liigitati CM1/2 süsinikkondriidiks. Zolensky ja kolleeg JangMi Han leidsid soolarikkaid CM1 fragmente, mis viitavad päritolule piirkonnast, kus vedel vesi aurustus ja soolad kontsentreerusid. Neid võrreldakse asteroididelt Ryugu ja Bennu toodud proovidega.
Soolaste lahuste kõrge kontsentratsioon võib soodustada eluks oluliste molekulide teket, hoides fosfaati lahuses ja katalüüsides orgaanilisi reaktsioone. Meteoriit sisaldas 1,8 protsenti süsinikku ja 0,07 protsenti lämmastikku ning laia valikut lahustuvaid orgaanilisi ühendeid, sealhulgas aminohappeid. Phil Schmitt-Kopplini sõnul tekkis suur osa ühenditest orgaanilise keemia reaktsioonides mineraalidega.