Venemaa on väljendanud tõsist muret Lõuna-Korea süveneva lähenemise pärast NATO-le. Moskva ja Phjongjang on Ukraina sõja algusest peale süvendanud suhteid enneolematul viisil, sealhulgas tuhandete Põhja-Korea sõdurite saatmisega Venemaa jõudude toetuseks; osa neist on Ukraina vastu võideldes hukkunud. Seetõttu asub Venemaa Põhja-Korea poolele pikaajalises vastasseisus Lõuna-Koreaga.
Kreml peab vastuvõetamatuks, et Soul muutub de facto osaliseks alliansi kvalitatiivses ja kvantitatiivses ümberrelvastumises. Vene välisministeerium teatas pärast asevälisminister Andrey Rudenko kohtumist Lõuna-Korea suursaadikuga Moskvas Lee Seok Baega, et Soul teeb praktilisi samme sõjalise ja sõjalis-tehnilise koostöö süvendamiseks NATO-ga. Selle tagajärjed ohustavad Venemaa julgeolekut. Ministeeriumi sõnul on vastuvõetamatu, et Lõuna-Korea osaleb NATO ümberrelvastumisprotsessis, kuna allianss on avalikult teatanud valmistumisest sõjaks Venemaaga.
Lõuna-Korea ei ole NATO liige ja täisliikmelisus jääb ebatõenäoliseks, kuid Brüssel peab teda tihedalt integreeritud Indo-Vaikse ookeani partneriks. Ameerika Ühendriikidel on seal püsiv suur väekontingent. NATO koostöö Souluga algas 2005. aastal ning hõlmab küberjulgeolekut, võimekuste arendamist, uusi tehnoloogiaid ja hübriidohtude tõrjumist. Moskva näeb Washingtoni imperialistliku hegemoonina, mis külvab ebastabiilsust Ida-Euroopast Lõuna-Vaikse ookeanini.