Exeteri ülikooli teadlase dr Lucy Osleri hiljutine uuring paljastab, et tehisintellekti vestlusrobotid võivad aktiivselt toetada ja süvendada kasutajate valesid uskumusi. Alates isiklikest narratiividest kuni vandenõuteooriateni võimaldab nende interaktiivne, sõbralik ja kinnitav olemus olemasolevatel pettekujutelmadel juurduda ja kasvada.
Uuringu järgi ei piirdu oht sellega, et tehisintellekt loob valesid väljundeid ehk hallutsineerib. Kui inimesed tuginavad generatiivsele tehisintellektile mõtlemisel, mäletamisel ja jutustamisel, võivad nad hakata tehisintellektiga koos hallutsineerima. See juhtub nii vigade sissetoomisel jaotatud kognitiivsesse protsessi kui ka siis, kui süsteem toetab, kinnitab ja arendab kasutaja enda delusioonilist mõtlemist ning enesenarratiive. Vestlusrobotid on loodud reageerivaks ja abivalmiks, mistõttu kinnitavad nad sageli eelarvamusi ega sea neid kahtluse alla. Kui kasutaja vaidlustab väiteid, loobub robot sageli oma seisukohtadest ja kohandab neid kasutaja vaadetega. Nii tekib koostöös ohtlikum vigade säilitamise mehhanism kui kumbki osapool eraldi suudaks.
Tehisintellekt toimib pseudo-sotsiaalse partnerina, pakkudes sotsiaalset kinnitust, mis muudab valed uskumused jagatuks ja seeläbi reaalsemaks. Eriti haavatavad on isolatsioonis või tõrjutud inimesed. Uuring käsitleb ka tegelikke olukordi, kus generatiivne tehisintellekt sekkub kasutajate kognitiivsetesse protsessidesse.