Venemaal on merel kinni ligi 135 miljonit barrelit toornaftat, kuna Ukraina droonirünnakud rafineerimistehastele on halvanud riigi töötlemisvõimsuse. Hiljutised rünnakud Gazprom Neftekhim Salavati ja Afipsky käitistele on välja lülitanud umbes kolmandiku Venemaa sisemaisest rafineerimismahust, viies selle tasemele 3,91 miljonit barrelit päevas — madalaim näitaja alates 2005. aastast.
Moskva on sunnitud suunama rohkem naftat rahvusvahelistele turgudele, kuigi juunis pumbati vaid 8,93 miljonit barrelit päevas, mis jääb OPEC+ kvoodist umbes 830 000 barreli võrra alla. Suured ekspordisadamad on ummistunud: Sokoli ja Sahhalini partiid ootavad nädalaid ümberlaadimist ning ESPO nafta koguneb Kozmino terminali lähedal. Venemaa varilaevastiku tankerid seisavad Egiptuse ja Indoneesia rannikul, paljud varjavad sihtkohta, sest ostjad väldivad sanktsioonide alla kuuluvat kaupa.
Vaatamata rekordilistele ekspordimahtudele — 4,13 miljonit barrelit päevas — kahanevad Venemaa naftatulud. Nelja nädala tulu langes 200 miljoni dollari võrra 1,68 miljardile dollarile nädalas, sest Uralsi hinnad langesid ja allahindlused kasvasid. Peamised ostjad on Hiina ja India (1,8 miljonit barrelit päevas), samuti Türgi ja Süüria.