India Teadusinstituudi (IISc) ökoloogiateaduste keskuse juhitud uus uuring seab kahtluse alla väite, et inimesed on ühetaoliselt loomade jaoks ülim tippkiskja. Kolme aastakümne teadustööde meta-analüüs, mis avaldati ajakirjas Ecology Letters, näitab, et metsloomad ei karda kõiki inimesi ühtemoodi.
Uuringu juhtiv autor Shawn D’Souza selgitab, et loomad reageerivad tugevalt jahimeeste ja kalastajate kohalolekule, muutudes valvsamaks ning veetes vähem aega toitumisel. Mittesurmavate inimeste, näiteks turistide ja teadlaste puhul on reaktsioonid nõrgemad ja ebaühtlasemad.
Üllatuslikult võivad teed ja asulad mõnikord toimida loomade jaoks turvaliste varjupaikadena, kuna kiskjad väldivad inimesi. Kaasautor professor Maria Thaker lisab, et teede ääres olev avatud taimestik pakub väiksematele loomadele ligitõmbavaid karjamaid, kuid seab nad samas ohtu sattuda auto alla.
Teadlased keskendusid toitumisele, valvsusele ja liikumisele, kuna need käitumised peegeldavad loomade raskeid valikuid ohu hindamisel — iga valvsushetk tähendab vähem aega söömiseks ning muutused liikumises mõjutavad energiakulu ja juurdepääsu ressurssidele.