Hormuze väina kriis süveneb, nafta kallineb
Trump loobus kavatsusest kehtestada Hormuze väina läbivale kaubaveole 20-protsendiline tasu, kuid USA jätkab õhurünnakuid Iraani vastu ja on taastanud mereblokaadi. President ähvardas järgmisel nädalal rünnata Iraani elektrijaamu ja sildu, kui Teheran läbirääkimiste juurde ei naase. Nafta hind on tõusnud – Brent üle 85 dollari barreli kohta –, kuna Fujairah’i sadam on sisuliselt seiskunud ja laevaliiklus väinas on häiritud.
Sõjategevus taaspuhkes pärast eelnenud vaherahukokkuleppe lagunemist nädalavahetuse rünnakute käigus. USA on teatanud Kongressile sõjaseisukorrast, mis annab presidendile 60-päevase tegutsemisvabaduse ilma parlamendi heakskiiduta.
Naked Capitalism hindab, et USA suudab intensiivset pommitamist jätkata vaid piiratud aja, kuna strateegiline naftavaru kahaneb ja diislikütuse nappus ähvardab. OilPrice’i vahendusel toodud teave näitab, et Lahe riigid muutuvad üha ettevaatlikumaks nii USA kui Iraani suhtes, kartes jääda konflikti pantvangi. Hinnangud Iraani vastupanuvõime kohta lähevad lahku – osa vaatlejaid peab riiki juba kurnatuks, teised rõhutavad, et suurem osa selle raketiarsenalist on veel kasutamata.
Euroopa Liidu sanktsioonipakett nõrgeneb Bulgaaria vastuseisu tõttu
Euroopa Liit jättis oma järjekordsest Venemaa-vastasest sanktsioonipaketist välja Vene õigeusu patriarh Kirilli ja Lukoili endise juhi Vagit Alekperovi, pärast seda kui Bulgaaria nende lisamisele vastu seisis. Väliminisrid pidid paketi selle nädala jooksul Brüsselis lõplikult kinnitama.
Sarnast sammu blokeeris varem Ungari Viktor Orbani valitsus usuliste juhtide sanktsioneerimise vastu, kuid pärast Orbani kaotust valimistel see takistus kadus. Nüüd on samasugust venemeelset joont võtnud Bulgaaria uus peaminister Rumen Radev, kes valiti ametisse maikuus.
Peale nende kahe nime eemaldamise nõrgenes pakett veelgi: kalandustoodete piirangud, viisakeeld endistele Vene sõjaväelastele ja naftahinna lagi said leevendust. See näitab, kuidas üksikute liikmesriikide huvid – Lukoili turuosa Bulgaarias, Kreeka veeldatud maagaasi kaubandus, Austria pangandushuvid – õõnestavad liidu ühtset survet Venemaale, samal ajal kui sõda Ukrainas jätkub.
Kas BRICS+ suudab juhtida arengumaid?
Täna avaldatud analüüs küsib, kas rühmitus BRICS+ suudab võtta üle Globaalse Lõuna juhtrolli, jõudes järeldusele, et selle liikmed on liiga erinevate huvidega, et esindada kõigi arengumaade ühiseid seisukohti.
BRICS loodi 2001. aastal investeerimispanga analüütiku mõistena, ühendades algselt Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina; hiljem liitus Lõuna-Aafrika ning rida teisi riike laiendatud vormis BRICS+. Rühmitus on aidanud luua kahepoolseid maksesüsteeme, mis võimaldavad mööda minna USA dollaripõhistest sanktsioonidest, kuid ei ole kunagi seadnud eesmärgiks asendada ÜRO-t, Rahvusvahelist Valuutafondi ega Maailmapanka.
Artikli autorid soovitavad selle asemel taaselustada Mittesidumise Liikumine. Vastuolu seisneb selles, et suuremad BRICS-riigid taotlevad eeskätt oma strateegilisi huve ja mõjuvõimu kasvatamist, samal ajal kui nõrgemad arengumaad vajavad ennekõike tuge toiduga kindlustatuse ja majandusliku struktuurimuutuse osas – need eesmärgid ei kattu alati.