Praegune vanemapuhkuse süsteem hakkas kehtima 2004. aastal. 2017. aastal kasutas võimalust võtta jagatavat vanemapuhkust 12 protsenti Eesti isadest. Seejuures võtab sagedamini isapuhkuse välja isa, kelle sissetulek on ema omast märksa suurem, selgub Eesti rahvastikuteadlaste uuringust. “Riikidevahelised võrdlused kinnitavad, et Eesti vanemahüvitiste süsteem on üks heldematest Euroopas ja tõenäoliselt ka maailmas,” ütleb Tallinna Ülikooli professor Allan Puur. Nii kestab tasustatud vanemapuhkus Eestis kuni 18 kuud, mille jooksul makstakse vanemahüvitist kuni üle-eelmise aasta kahekordse keskmise palga ulatuses. Seejuures saab jagatavat vanemahüvitist taotleda nii töötav kui ka mittetöötav isa. Tema juhendatav, nooremteadur Sanan Abdullayev, keskendus ühes oma doktoritöö aluseks olevas uuringus just isa vanemahüvitise ja vanemapuhkuse kasutusele Eestis. Selleks analüüsis ta koos Puuriga rahvastikuregistri ja meditsiinilise sünniregistri andmeid aastatest 2004–2018.