Eurostati värsketest andmetest selgub, et väljastpoolt Euroopa Liitu pärit 20–64-aastastel elanikel on ELi 27 liikmesriigis viimase kümnendi jooksul olnud kõige rohkem tähtajalisi lepinguid ja osalise tööajaga töökohti, samas kui kohalikel kodanikel oli see näitaja madalaim.
Eksperdid põhjendavad erinevust mitme teguriga, sealhulgas keelebarjääride, kultuurierinevuste ja haldustakistustega. Ipsose uuringujuht Joanna Hofman selgitas, et kolmandate riikide kodanikel on lisatakistusi stabiilse töö leidmisel, näiteks kvalifikatsiooni mittetunnustamine, piiratud võrgustikud, diskrimineerimine ja rändepiirangud. Osa migrante eelistab siiski ise hooajalist või lühiajalist tööd, kui plaanivad kodumaale naasta.
Aastatel 2015–2025 oli tähtajalistel lepingutel töötavate ELi-väliste kodanike osakaal suurim Küprosel, Madalmaades ja Poolas, ületades 40%. Naistel oli tähtajaliste lepingute osakaal meestest suurem kõigis kodakondsusrühmades, eriti Itaalias, Hispaanias ja Portugalis. 2025. aastal töötas osalise ajaga umbes 22% ELi-välistest kodanikest ja 17% kohalikest. Suurim erinevus osalise tööaja osas ilmnes Madalmaades, Soomes ja Prantsusmaal.