Envisioni asutaja ja tegevjuht Lei Zhang väitis juunis Pariisis toimunud VivaTechi konverentsil, et tehisintellekti (AI) arengu suurim takistus pole enam kiibid, vaid elektrienergia. Kui varem keskendus globaalne AI-võidujooks pooljuhtidele ja GPU-dele, siis nüüd on kitsaskohaks võrgule juurdepääs, ühendusviivitused ja vananenud taristu.
Goldman Sachsi hinnangul kasvab USA andmekeskuste elektrivajadus 31 GW-lt 2025. aastal 66 GW-ni aastaks 2027. Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) andmetel tarbisid andmekeskused 2024. aastal umbes 1,5% maailma elektrist, ning see osakaal kahekordistub 2030. aastaks. AI-serverite võimsustihedus kasvas aastatel 2020–2025 üksteist korda ning oodatakse veel neljakordset tõusu 2027. aastaks. Serverikappide tihedus tõuseb 5 kW-lt kuni 200 kW-ni.
Zhang hoiatas, et AI ei tohi konkureerida kodumajapidamiste, tehaste ja haiglatega elektri pärast. Envisioni vastuseks on projekt Mission Gobi, mille eesmärk on rajada 2030. aastaks kõrbetesse ja kuivadele aladele 5 GW rohelist AI-arvutusvõimsust. Erinevalt senisest loogikast, kus energia järgnes arvutusvõimsusele, järgib nüüd arvutusvõimsus energiat.