Hiina eksport kasvas juunis 27% võrreldes aasta varasemaga, ületades majandusteadlaste ootusi. Mais oli kasv 19,4%. Import suurenes juunis 36%, osaliselt Iraani sõjast tingitud kõrgemate impordikulude tõttu. Hiina kaubandusülejääk ulatus juunis 125,6 miljardi dollarini, kasvades võrreldes mai 105,4 miljardiga.
Capital Economicsi Hiina majanduse juht Julian Evans-Pritchard märkis, et kasv peegeldab peamiselt pooljuhtide hinnatõusu tehisintellekti (AI) buumi taustal, kuid ka välisnõudlus Hiina kaupade järele püsib tugev. Eriti hoogsalt on kasvanud elektriautode ja tehnoloogiatoodete eksport. Ekspordisektori tugevus on aidanud tasakaalustada pikaajalist kinnisvarasektori languse põhjustatud sisenõudluse nõrkust.
Juunis kasvas eksport Kagu-Aasiasse ligi 35%, Euroopa Liitu üle 18% ja Ladina-Ameerikasse 28%. USA-sse suunatud eksport suurenes ligi 14%. USA ja Euroopa poliitikakujundajad on väljendanud muret kasvavate kaubandusdefitsiitide pärast, mistõttu Hiina ettevõtted on kolinud tehaseid mujale, et vältida tollitõkkeid. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tõstis Hiina käesoleva aasta majanduskasvu prognoosi 4,6%-ni.