Brenti toornafta hind tõusis veidi üle 84 dollari barreli kohta pärast esmaspäevast ligi 10% hüpet. USA võrdlushind kerkis 1,4% ehk 79,20 dollarini barreli kohta. Hinnad jäävad siiski allapoole sõjaaegset tippu, mis oli ligi 120 dollarit barreli kohta.
Ebakindlus tarnete stabiilsuse suhtes süvenes, kuna nii USA kui ka Iraan väitsid, et kontrollivad Hormuze väina. USA korraldas Iraanile uusi rünnakuid pärast seda, kui president Donald Trump teatas Washingtoni blokaadi taastamisest väinas. Piirkonna võitlused on takistanud naftatankeritel Pärsia lahest toornafta tarnimist, mis on tõstnud kütusehindu kogu maailmas.
Aasia börsid langesid: Tokyo Nikkei 225 kaotas 1%, Lõuna-Korea Kospi 3,2% ja Shanghai börs 0,8%. Wall Streetil langes S&P 500 esmaspäeval 0,8%, Nasdaq 1,6%. Kiibitootjate aktsiad, sealhulgas Micron (-4,4%) ja Nvidia (-3,5%), vedasid languse. Investorid kardavad, et tehisintellekti (AI) ootused on üle paisutatud. Kallim nafta võib kiirendada inflatsiooni ja sundida Föderaalreservi (Fed) intressimäärasid tõstma.