Alates gravitatsioonilainete esmakordsest tuvastamisest 2015. aastal on sellised instrumendid nagu LIGO, Virgo ja KAGRA registreerinud pideva voo signaale kokkupõrkavatest mustadest aukudest. Kogutud kataloog hõlmab tänaseks juba sadu sündmusi.
Vaatamata sellele andmerohkusele on üks põhiküsimus jäänud kangekaelselt lahenduseta: kuidas need mustad augud tegelikult tekivad? Teadlased loodavad, et põhjalikum andmete analüüs aitab avastada mustade aukude erinevaid populatsioone ja mõista nende kujunemise mehhanisme.