ÜRO arvutuste kohaselt ületab maailma rahvaarv 10 miljardi piiri 2061. aastal ning saavutab haripunkti umbes 10,3 miljardi inimesega 2084. aastal, misjärel algab kerge langus. Statista andmetel on rahvastiku kasv aeglustunud juba aastakümneid.
Tegemist on ÜRO keskmise stsenaariumiga. Kui sündimus langeb kiiremini, võib pöördepunkt saabuda juba 2060. aastate alguses, kui elanike arv jääb veidi alla 10 miljardi, ning sajandi lõpuks kahaneda taas umbes 9 miljardini. Meditsiiniajakirjas The Lancet 2020. aastal avaldatud laialt tsiteeritud artikli kohaselt võib rahvaarv 2100. aastaks olla 8,8 miljardit, kiire globaalse arengu korral aga koguni 6,3 miljardit.
Kaheksa miljardi piir ületati esmakordselt 15. novembril 2022, mis on üle kolme korra rohkem kui 1950. aastal. Kiire kasvu põhjused olid oodatava eluea pikenemine tänu paremale tervishoiule ja toitumisele ning kõrge sündimus näiteks Hiinas ja Indias. Praegu lisab enim inimesi India, kõrgeima sündimusega on Kesk-Aafrika Vabariik, Tšaad ja Somaalia. Kiireima rahvastikukao all kannatavad Ida- ja Kagu-Euroopa riigid, kus sündimus langeb ning väljaränne on suur.