Lõuna-Taani Ülikooli (SDU) teadlaste uuring paljastas, et süvameres ei ela mikroobid nii toitainevaeses keskkonnas, kui seni arvati. Selgus, et tohutu hüdrostaatiline rõhk pigistab vajuvatest orgaanilistest osakestest, nn merelumest, välja lahustunud süsinikku ja lämmastikku, mis muutuvad ümbritsevas vees elavatele mikroobidele koheseks toiduallikaks.
Merelumi koosneb surnud vetikate, mikroobide ja muu orgaanilise materjali tükikestest. Kui need osakesed jõuavad 2–6 kilomeetri sügavusele, hakkab rõhk neist toitaineid välja suruma. Uuringu esimese autori, bioloogi ja dotsent Peter Stiefi sõnul toimib rõhk nagu hiiglaslik mahlapress. Teadlased hindavad, et vajuv merelumi võib laskumisel kaotada kuni 50% oma algsest süsinikust ning 58–63% lämmastikust.
Avastus, mis avaldati ajakirjas Science Advances, võib muuta arusaama Maa süsinikuringest. Seni eeldati, et suur osa merelume kantud süsinikust mattub süvamere setetesse, kus see võib püsida miljoneid aastaid. Kui aga märkimisväärne kogus süsinikku lekib välja enne põhja jõudmist, jääb see süvavette hõljuma sadadeks või tuhandeteks aastateks, enne kui naaseb pinnale ja atmosfääri.