2026a. tulemustabeli alusel asub Eesit Euroopa Liidu riikide seas kindlal 11. kohal, kuuludes jätkuvalt tugevate innovaatorite rühma. Eesti innovatsioonivõimekus on 108,6% EL-i keskmisest ning viimase seitsme aastaga on meie tulemus paranenud lausa 19,8 protsendipunkti võrra (EL-i keskmine kasv samal perioodil oli 11,6 protsendipunkti). Balti riikide võrdluses järgneb Eestile Leedu, kelle innovatsioonivõime kasvas samal perioodil 19,7%, ning Läti 11,6% kasvuga. 2026. aasta tulemuste põhjal on Leedu üldarvestuses 18. ja Läti 25. kohal. “Eesti tulemus näitab, et meie innovatsioonisüsteem liigub õiges suunas. Oleme 2019. aastast kasvanud kiiremini kui Euroopa Liit tervikuna ning püsinud Euroopa keskmisest kõrgemal. Väikese riigi jaoks on see tugev märk, et ettevõtlikkus, teaduse ja ettevõtete koostöö ning digivõimekus annavad päriselt tulemusi,” ütles majanduse ja innovatsiooni asekantsler Sigrid Rajalo. Eesti tugevustena tuuakse välja teadlaste ja ettevõtete koostöö, riskikapitaliinvesteeringud ning kaubamärgitaotlused. Eriti tugev on teaduse ja ettevõtluse seos: avaliku ja erasektori ühispublikatsioonide näitaja kasvas 2026. aastal 35,6 protsendipunkti ning koostööd mõõtev näitajate rühm on 78,8% ehk üle Euroopa Liidu keskmise. Eesti on eriti kõrgel kohal väikese ja keskmise suurusega ettevõtete tooteinnovatsioonis. See näitab, et paljud Eesti ettevõtted toovad turule uusi või märgatavalt täiendatud tooteid. Selle näitaja järgi on Eesti Euroopa Liidus teisel kohal. Laiemalt on meie ettevõtete innovatsioonitegevus 2026. aastal 52,8% üle Euroopa Liidu keskmise. Eesti positsiooni toetab ka tugev startup- ja scaleup-ettevõtlus. Riik paistab Euroopas silma digitaalse taristu, riskikapitali kättesaadavuse ja rahvusvahelise nähtavusega. Varase faasi riskikapitaliinvesteeringute osakaal SKP-st on Eestis ligi viis korda Euroopa Liidu keskmisest kõrgem (0,151% vs 0,034%). Hilisema faasi riskikapitaliinvesteeringute osakaal on ligikaudu kolm korda kõrgem (0,081% vs 0,026%). Rajalo sõnul on Eesti tugevuseks see, et uuendused ei jää meil ainult teadusartiklitesse või arengukavadesse. “Meil on palju ettevõtteid, kes katsetavad, arendavad ja toovad uusi lahendusi turule. Järgmine samm on kanda see kogemus veel tugevamalt üle tööstusesse, ekspordiettevõtetesse ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu,” lisas Rajalo. Euroopa Liidus tervikuna on innovatsioonivõime alates 2019. aastast kasvanud kõigis liikmesriikides. 2026. aastal juhivad Euroopa Liidu võrdlust Rootsi, Taani ja Holland. Laiemas Euroopa võrdluses on esikohal Šveits, mis edestab ka kõiki Euroopa Liidu liikmesriike. Üleilmsete konkurentide seas püsib 2026. aastal kõige tugevama innovaatorina Lõuna-Korea. Euroopa on viimase aastaga vähendanud vahet Ameerika Ühendriikide ja Kanadaga, kuid jääb alla Hiinale, Lõuna-Koreale ja Austraaliale. Terviklik tulemustabel ja riigiprofiilid on leitavad: European innovation scoreboard – Research and innovation
