Johns Hopkinsi ülikooli teadlased avastasid, kuidas inimesel kujuneb enne sündi terav tsentraalne nägemine. Uuring, mis avaldati ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences, tugines laboris kasvatatud võrkkesta koele ehk organoididele.
Seni arvati, et sinised koonuserakud rändavad võrkkesta keskmest eemale. Tegelikult muutuvad need A-vitamiini derivaadi ja kilpnäärme hormoonide mõjul punasteks ja rohelisteks koonusteks. Avastus selgitab, kuidas kujuneb foveola — võrkkesta keskosa väike piirkond, mis vastutab teravaima nägemise eest ja annab umbes poole inimese visuaalsest tajust. Erinevalt ülejäänud võrkkestast sisaldab foveola ainult punaseid ja rohelisi koonuseid.
Uuringut juhtinud bioloogia dotsent Robert J. Johnston Jr. rõhutas, et foveola on esimene piirkond, mis kollatähni degeneratsiooni korral kahjustub. Leiud aitavad parandada laboris kasvatatud võrkkesta kudede kvaliteeti ja loovad aluse tulevastele rakuteraapiatele, mis võiksid taastada vanusega seotud silmahaiguste tõttu kaotatud nägemise. Hiirte ja kalade puhul selline koonuserakkude paigutus puudub, mistõttu on seda protsessi olnud raske uurida.