Euroopa linnad taastavad oma jõgesid ja kanaleid, muutes need taas ujumiskõlblikeks avalikeks aladeks. Pariisist Berliinini investeerivad omavalitsused sajandeid vanade veeteede puhastamisse, nähes ujutavat jõge kui olulist linnataristut, mitte luksust — eriti kuumalainete ja raskete suvede kontekstis.
Kui Pariis avas eelmisel aastal Seine’i avalikuks ujumiseks, oli see osa laiemast muutusest: linnad käsitlevad jõgesid enam mitte insenertehnilise probleemina betoonkaldapealsete taga, vaid taastamist väärivate avalike ruumidena. ICLEI Europe’i kliimakohanemise juhi Vassileios Latinose sõnul avastavad linnad veeteed kui vahendi kliimavastupidavuse, rahvatervise ja igapäevaelu parandamiseks.
Euroopa Keskkonnaameti hinnangul on 85% Euroopa suplusaladest suurepärased ning 96% vastab vähemalt miinimumnõuetele. Halva kvaliteediga alade osakaal langes 2,4%-lt 1,5%-le. Siiski on Prantsusmaal, Hollandis ja Eestis EL-i suurimad halva kvaliteediga suplusvete osakaalud, peamiselt sisemaa jõgede tõttu.
Latinos rõhutab, et puhtad veeteed loovad loomulikku jahutust ja vähendavad linna soojussaare mõju. Berliinis taastab omavalitsus veeteid roheliste koridoride ja avaliku juurdepääsu projektidega.