Iraani sõja taaspuhkemine ja võitlus Hormuse väina üle
Trump teatas 8. juulil NATO tippkohtumisel Ankaras, et loeb USA ja Iraani vaherahu lõppenuks pärast vastastikust rünnakute vahetust, mis oli suurim alates kokkuleppe sõlmimisest. USA tegi õhurünnakuid Iraani territooriumile, Iraan vastas raketi- ja droonirünnakutega USA baasidele Bahreinis ja Kuveidis ning tabas tankereid Hormuse väinas; USA peatas ühtlasi Iraani naftale antud sanktsioonierandi. Nafta hind tõusis rünnakute järel korraga 5–6 protsenti, kuna varasem “naftaküllust” kinnitav narratiiv on turgudel muutunud õõnesemaks — USA strateegiline naftavaru on viimastel nädalatel jätkuvalt kahanenud.
Taust on juunikuine 12-päevane sõda ja sellele järgnenud Islamabadi vastastikuse mõistmise memorandum, mille üks vaidluspunkt on olnud see, kas laevaliiklust väinas peaks juhtima Iraani revolutsioonilise kaardiväe mereväeosa või Pärsia lahe araabiariikide ühine mehhanism. Lahe riigid, sealhulgas Saudi Araabia, Katar ja Araabia Ühendemiraadid, on mõistnud Iraani rünnakud hukka, kuid ei ole nõus ka Iraani kontrolli aktsepteerima.
Olukorra teeb ebaselgeks Trumpi enda ebajärjekindlus — samal ajal kui ta kuulutas kokkuleppe lõppenuks, lubas ta ka läbirääkijatel jätkata. Lisapinget tekitab Trumpi plaan müüa Türgile F-35 hävitajaid ja lõpetada sellele kehtestatud sanktsioonid, mis on vihastanud Iisraeli, kes peab Türgit oma peamiseks vastaseks kohe Iraani järel.
Khamenei matus kui poliitiline sõnum
Iraanis toimusid sel nädalal suurejoonelised matusetseremooniad kevadisel Ameerika-Iisraeli sõjal tapetud kõrgeimale juhile Ali Khameneile, kuhu oodati Teheranis kuni 20 miljonit osalejat. Analüütikute hinnangul on ürituse eesmärk näidata nii Iraani sees kui väljaspool, et islamivabariik ellu jäi ja režiimivahetuse katse ebaõnnestus. Rahvusvaheliste delegatsioonide nimekiri — Hiina, Venemaa, India, Pakistan, Türgi ja Pärsia lahe riigid, kuid mitte lääneriigid — peegeldab analüütikute sõnul Teherani selget kaldumist läänevälise maailmakorra poole.
Uueks kõrgeimaks juhiks sai tapetud juhi poeg Mojtaba Khamenei, keda kirjeldatakse isast rohkem julgeolekukeskse ja riskialtimana, osalt seetõttu, et rünnakus kaotas ka tema pereliikmeid. Tema puudumine matustelt turvakaalutlustel on tekitanud spekulatsioone tema tervise kohta.
Ebaselgeks jääb, kui palju massiline osavõtt peegeldab tegelikku sisemist toetust võrreldes riigi korraldusvõimega mobiliseerida lojaalset tuumikut 92 miljoni elanikuga riigis. Samuti pole selge, kas uus juht suudab oma vähese avaliku kogemuse ja tervisliku ebakindluse tõttu üldse sama autoriteeti koguda kui eelkäijad.
Pentagoni tsiviilkaitse lammutamine tekitab poliitilist vastuseisu
Kümme demokraadist Kongressi liiget eesotsas senaator Elizabeth Warreniga süüdistasid kaitseminister Pete Hegsethi kirjas, et too on ebaseaduslikult kärpinud ja takistanud tsiviilisikute kaitseks loodud programmi, mis võib ohustada nii sõjaväelasi kui rikkuda föderaalseadust. Kaitseministeeriumi enda inspektor kirjeldas programmi mais valminud aruandes suuresti tegevusetuna. Süüdistus tuleb pärast seda, kui veebruaris tabas USA rünnak Iraani kooli, tappes ProPublica andmeil üle 150 õpilase ja õpetaja.
Programm loodi 2022. aastal pärast varasemaid tsiviilohvrite juhtumeid Afganistanis ja Iraagis ning selle eesmärk oli lõimida tsiviilkaitse spetsialistid sihtmärkide valiku protsessi. ProPublica andmetel oli programmi personal Iraani koolirünnaku ajaks kärbitud ligikaudu 90 protsendi võrra, kuna Hegseth pidas seda oma “letaalsuse” doktriiniga kokkusobimatuks.
Kaitseministeerium keeldub küsimustele avalikult vastamast, viidates, et vastab otse kirja autoritele. Vaidlus peegeldab laiemat pinget Pentagoni juhtimisstiili ümber — kriitikud, sealhulgas mõned vabariiklased ja kõrged ohvitserid, süüdistavad Hegsethi kõrgemate ohvitseride põhjendamatus vallandamises, samal ajal kui ministeerium ise raamistab muudatusi võitlusega niinimetatud “ärganud” kultuuri vastu.