Cambridge’i Ülikooli uus uurimus näitab, et kimalased koguvad märkimisväärselt rohkem mürgiseid raskemetalle kui meemesilased, isegi kui mõlemad liigid otsivad toitu samas piirkonnas. Teadlased leidsid, et kimalaste kogutud õietolm sisaldas kuni seitse korda rohkem raskemetalle ning nende kehades oli metallide sisaldus umbes kolm korda kõrgem.
Raskemetallide reostus on levinud tööstusaladel, kaevanduspiirkondades ja linnades, kuid saasteained jõuavad ka maapiirkondadesse õhu, reoveesetete ning väetiste kaudu. Nektarit ja õietolmu kogudes puutuvad mesilased kokku saastunud mulla ja tolmuga. Isegi väikesed kogused arseeni, kaadmiumi, kroomi, koobaltit, pliid ja tina võivad häirida õppimist, mälu ja orienteerumist ning vähendada sigimisedukust.
Uurimus, mis avaldati ajakirjas Ecological Entomology, viidi läbi Cambridgeshire’is, kus mulla saastatus on üldiselt madal. Dr Sarah Scotti sõnul ei olnud leitud metallide tase piisav mesilaste tapmiseks, kuid ka madal kokkupuude võib mõjutada nende toidu otsimise ja paljunemise võimet ning kolooniate tervist. Meemesilasi on pikka aega kasutatud keskkonnasaaste bioloogiliste näitajatena, kuid uus töö näitab, et kimalased on saastele oluliselt tundlikumad.