Enne iga-aastast NATO tippkohtumist Ankaras kinnitas Washington oma kavatsust taanduda alliansi juhtrollist, et lasta teistel riikidel võtta suurem osa ühiskaitse koormast. USA suursaadik NATO juures Matthew Whitaker ütles CNBC-le, et surve liitlastele rohkem kulutada peegeldab vajalikke “kasvuraskusi”, mitte kriisi.
“Eesmärk on, et Euroopa võtaks üle Euroopa mandri konventsionaalse kaitse,” sõnas Whitaker, rõhutades: “Me ei lahku, me lihtsalt teeme vähem.” Ta viitas ka “mahajääjatele”, kes peavad kulutuste eesmärgid alles saavutama. Eelmise aasta tippkohtumisel esitas president Trump uue kaitsekulutuste sihi — 5% SKP-st (GDP) iga liikmesriigi kohta, mis on üle kahe korra suurem varasemast 2% tasemest.
Euroopa liitlased sisenevad kohtumisele veendumusega, et neil on Trumpile esitada veenev lugu kaitsekulutustest, tööstuskoostööst ja Ukraina toetusest. Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi andmetel kasvasid Euroopa NATO riikide sõjalised kulutused möödunud aastal kiiremini kui ühelgi aastal alates 1953. aastast, kusjuures Saksamaa ja Hispaania kulutused hüppasid märkimisväärselt. NATO peasekretär Mark Rutte kinnitas, et Euroopa liitlased ja Kanada liiguvad USA-ga võrdsete kaitsekulutuste suunas.