Mõlemad artiklid on sobivad ja piisavalt värsked (7. juuli, avaldatud 6. juulil). Kirjutan analüüsi kahe teema kohta: Saksamaa eelarve/võlg (Majandus) ja Ungari põhiseaduslik kriis (Poliitika).*** Analüüs: Euroopa – 07.07.2026 ***
Valdkond: Majandus
Allikad: The European Conservative
Saksamaa rahandusminister ja asekantsler Lars Klingbeil (SPD) esitles 6. juulil 2027. aasta eelarve kava, mis näeb ette üle 200 miljardi euro uut laenu — täpsemalt 203,6 miljardit, mis on suurem kui aprillis prognoositud 196,5 miljardit ja enam kui neli korda suurem eelmise valitsuse 2024. aasta 50,5 miljardi euro suurusest võlakoormusest. Uudis paistab silma, sest see näitab, kui kiiresti on Saksamaa loobunud oma traditsioonilisest eelarvedistsipliinist ning kui suureks on kasvanud riigi sõltuvus laenurahast. Peaaegu kolmandik kogu 2027. aasta eelarvest, üle 630 miljardi euro, kaetakse laenudega.
Taust on eelmisel aastal vastu võetud põhiseaduse muudatus, mis lubas senisest palju suuremat riigivõlga — otsuse tegi ametist lahkuv parlamendikoosseis pärast valimisi, kuid enne uue parlamendi kokkutulekut, teades, et uutel valitsuserakondadel poleks selleks enam vajalikku häälteenamust olnud. Suurim üksikkuluartikkel on sotsiaal- ja tööhõivevaldkond (201,5 miljardit eurot), mis ületab esimest korda 200 miljardi euro piiri, samal ajal kui kaitsekulutused kasvavad 82 miljardilt 109 miljardile eurole, et jõuda 2029. aastaks NATO 3,5-protsendilise SKT-eesmärgini.
Pinge tekib heaoluriigi rahastatavuse ja kasvavate kaitsekulude vahel: intressikulud kahekordistuvad 2030. aastaks praeguselt 30,6 miljardilt eurolt 80,7 miljardile. Lisaks on Saksamaa endiselt üks suurimaid Ukraina rahastajaid, eraldades 2027. aastaks 11,6 miljardit eurot ja seejärel 8,5 miljardit aastas kuni 2030-ni, millele lisandub osa 90 miljardi euro suurusest ühisest ELi Ukraina laenust. Küsimus, kas demograafilise languse ja rändekulude tingimustes on selline laenupõhine mudel jätkusuutlik, jääb allikate hinnangul lahtiseks.
Ungaris süveneb põhiseaduslik kriis
Valdkond: Poliitika
Allikad: The European Conservative
Vähem kui kolm kuud pärast parlamendivalimisi on Ungari sattunud enneolematusse põhiseaduslikku kriisi. Peaminister Péter Magyari Tisza partei valitsus esitas kiirendatud korras põhiseaduse muudatused, mis võimaldaksid tagasiulatuvalt vahetada välja vabariigi presidendi ja põhiseaduskohtu esimehe ning mitmed kohtunikud enne nende ametiaja lõppu, samuti piirata parlamendisaadikute ametiaega kolme koosseisu ehk 12 aastaga — samm, mida rahvuskonservatiivne opositsioonierakond Fidesz nimetab Euroopas pretsedenditu. Endine peaminister Viktor Orbán kutsus Facebookis üles korraldama 6. juulil suurmeeleavaldust presidendipalee ees, süüdistades valitsust piiride ületamises “inimlikult, moraalselt ja õigusriiklikult”.
Fidesz fraktsiooni juht Gergely Gulyás märkis, et kuigi valitsusel on kahe kolmandiku enamus olnud kuuel korral alates 1989. aasta rezhiimivahetusest, pole seda kunagi varem kasutatud põhiseaduse niisuguseks muutmiseks. Kriitikat on tulnud ka rahvusvahelistelt inimõigusorganisatsioonidelt — Amnesty International ja Ungari kodanikuõiguste ühing TASZ on hoiatanud õiguse ja valimisõiguse rikkumise eest. Veneetsia komisjon on kuulutanud, et vaatab muudatused läbi kiirendatud menetluses, ehkki puudub kindlus, kas valitsus selle otsust järgib.
Kõige teravamalt paistab silma ELi institutsioonide vaikimine: Euroopa Komisjon ega Euroopa Parlament pole Ungari valitsuse tegevust kommenteerinud, kuigi eelmist konservatiivset valitsust kritiseeriti palju vähemate rikkumiste pärast korduvalt. Samal ajal on valitsus sulgemas Ungari suurimat erasektori haridus- ja teadusvõrgustikku MCC, mis pakkus stipendiume tuhandetele üliõpilastele — samm, mida endine MCC direktor Balázs Orbán nimetas “mõttetuks hävitamiseks ja kättemaksuks”.