Euroopa Keskkonnaameti uue aruande kohaselt vastas 96% Euroopa jälgitavatest suplusveekogudest tervisenõuete miinimumile ning ligikaudu 85% sai hinnangu “suurepärane”. See näitab, et aastakümnete pikkune EL-i keskkonnaregulatsioon on tulemusi andnud.
Siiski on 1,5% jälgitavatest veekogudest endiselt hinnatud “halvaks”. Neid vaevavad püsivad reoveeülevoolud ja põllumajanduslik äravool, mis võivad põhjustada raskeid nakkushaigusi. EL suunab veesüsteemide parandamiseks üle 15 miljardi euro ning karmistab kemikaalireegleid ja nitraatide direktiivi, et eemaldada mikroplastikut ja ravimijääke.
Halva kvaliteediga veed asuvad peamiselt Prantsusmaa, Madalmaade ja Belgia sisemaal, kus tihe asustus kohtub intensiivse põllumajandusega. Rannikumered on parimad — 88% on “suurepärased” —, sisemaajärvedest saavutab selle hinnangu 78% ja jõgedest vaid 47%.
Käesolev suplusvee direktiiv testib ainult fekaalseid baktereid, mitte kemikaale nagu PFAS, mikroplastik, raskmetallid ja ravimijäägid. Peamised ohud on põllumajanduslik äravool, mis põhjustab eutrofeerumist ja mürgiseid vetikaõitsenguid, ning vanade linnade ühiskanalisatsioonid, mis vihmasajuga puhastamata reovett loodusesse juhivad.