Serbia otsus tühistada vastuolulised kohtureformid on taaskäivitanud Euroopa Liidus arutelu selle üle, kuidas tasakaalustada strateegilist koostööd ja demokraatlikke standardeid. Euroopa Komisjon esitas esmaspäeval liikmesriikidele infomärkuse, milles põhjendas, miks Serbia hiljutised reformid õigustavad liitumisläbirääkimiste 3. klastri avamist, mida Belgrad on aastatepikkuse ummikseisu järel taotlenud.
3. juuli kuupäevaga dokument, mida Euronews nägi, väidab, et Serbia on parandanud varem tuvastatud tagasilangust ja tugevdanud organiseeritud kuritegevuse vastu võitleva prokuratuuri võimekust. Siiski on vaja veel tööd kohtu- ja prokuratuurisüsteemis. Diplomaatide ja ekspertide sõnul ei ole muudatused liikmesriikide erimeelsusi ületanud — mõned tunnustavad Veneetsia komisjoni soovituste täitmist, teised leiavad, et see ei kompenseeri aastatepikkust demokraatia allakäiku.
Serbia on Lääne-Balkani suurim majandus ja strateegiliselt oluline partner. Arutelu on omandanud lisatähenduse pärast president Aleksandar Vučići teadet kavatsusest tagasi astuda ja korraldada valimised. Kriitikud näevad selles taktikalist manöövrit võimu säilitamiseks peaministrina.