*** Analüüs: Euroopa – 6. juuli 2026 ***
Saksamaa majanduse pikaajaline allakäik
Valdkond: Majandus
Allikas: UnHerd (6. juuli 2026, Wolfgang Munchau)
Kolumnist Wolfgang Munchau tõmbab paralleeli Saksamaa jalgpallikoondise ja riigi majanduse vahel: mõlemad on kaotanud oma varasema ülekaalu. Koondis ei jõudnud kolmandat maailmameistrivõistlust järjest kaheksa parema hulka, ning sarnane muster kordub majanduses alates 2018. aastast, mil algas deindustrialiseerumine ja hinnatõusud, mis on jätkunud tänaseni. Kantsler Friedrich Merz on Munchau hinnangul selle allakäigu sümptom, mitte põhjus – tema võimetus rahva meeleolu tabada peegeldab laiemat poliitilist juhtimisvaakumit.
Taustaks: aastatel 1945–2018 oli Saksamaa Euroopa tootmisjõud, kuid viimasel kaheksal aastal on riik jäänud maha digitaliseerimisest – faksimasinad on arstikabinettides endiselt kasutusel ning lairibaühendus on Euroopa nõrgimaid. Autotööstus, mis oli riigi lipulaev, kaotab positsiooni Hiinale nii sõiduautode kui keemiatööstuse valdkonnas. OECD andmetel töötavad sakslased Euroopa väikseima arvu tunde aastas (1331), samal ajal kui kreeklased töötavad kõige rohkem (1898) – vastupidiselt levinud stereotüüpidele.
Autor toob esile pinge Saksamaa iseenda tajumise ja tegelikkuse vahel: pärast avamängu suurt võitu uskus rahvas end juba turniiri võitjaks, kuigi järgnevad mängud olid tasavägised. Sama eneseimestlus iseloomustab tema hinnangul ka poliitikat – koalitsioonisüsteem, põhiseaduslikud piirangud ja Euroopa Liidu raamistik takistavad kiiret muutust, samas kui poliitiline juhtkond alates Angela Merkelist on järjest nõrgenenud. Küsimus, kas Saksamaa suudab end reformida sarnaselt jalgpallikoondise katsetele Jürgen Kloppi kaasata, jääb Munchau sõnul lahtiseks – majanduse puhul on ülesanne oluliselt keerulisem.
Nigel Farage’i rahastamisskandaalid ei kõiguta Reform UK toetust
Valdkond: Poliitika
Allikas: UnHerd (6. juuli 2026, Rob Lownie)
Sunday Times avaldas ulatusliku uurimuse George Cottrellist, süüdimõistetud pettuskuriteo eest karistatud ja Nigel Farage’i pikaajalisest lähikondlasest, kes väidetavalt rahastas Reform UK juhi turvateenuseid ja personali ilma parlamendile deklareerimata. Samaaegselt uuritakse teist juhtumit – krüptomiljonär Christopher Harborne’i väidetavat viie miljoni naela suurust deklareerimata annetust. Konservatiivide erakonna esimees nõuab Reformi “hämarate krüptosidemete” juurdlust, kuid analüüsi kohaselt ei ole need paljastused seni Reformi toetusnumbreid kõigutanud.
Taustaks: Farage on aastate jooksul üle elanud arvukalt skandaale, sealhulgas rassismisüüdistused ja panga poolt kontode sulgemise juhtumi, ilma et see oleks tema poliitilist positsiooni kahjustanud. Harborne’i loo esmakordsel avaldamisel aprillis tõusis Reformi toetus hoopis 26 protsendini, enne kui see stabiliseerus 25 protsendi juures. Autori hinnangul tajuvad Farage’i toetajad selliseid paljastusi pigem establishment’i rünnakutena kui sisulise kaaluga infona.
Peamine pinge seisneb küsimuses, kas rahalise läbipaistmatuse süüdistused suudavad kunagi tegelikult Farage’i positsiooni murda. Erinevalt Boris Johnsoni “Partygate’i” skandaalist, mis oli lihtsasti seostatav juhi sobimatusega ametisse, on praegused süüdistused tehnilisemad ega paku selget narratiivi. Analüütik märgib, et Farage’i pikaajaline maine kui “puudustega” poliitik on paradoksaalselt muutunud tema kaitseks – tema toetajaskond peab teda juba niigi ebatavaliste standardite ohvriks, mistõttu uued paljastused pigem kinnistavad olemasolevaid seisukohti, kui muudavad neid.