Lõuna-Carolina männimetsad on sajandeid varjanud saladust, mis on sama vana kui Ameerika ise. 1780. aasta augustis põrkasid seal kokku Briti ja Ameerika sõdurid, mille tulemuseks oli Mandriarmee raske kaotus. Umbes 2000 Mandriarmee sõdurit hukkus, sai haavata või vangistati ning osa mehi ei jõudnudki koju tagasi.
Lahinguväljade arheoloogid Jim Legg ja Steve Smith on paika aastakümneid uurinud ning avastasid hiljuti liivases pinnases mitu madalasse hauda maetud säilmete komplekti. Metallnööbid viitasid, et tegu oli Mandriarmee sõduritega, kuid muud tuvastusandmed puudusid.
Tänu DNA-tehnoloogia kiirele arengule õnnestus varem vaid koodnimega 9B tähistatud säilmed tuvastada. Tegemist on John Pumphreyga, noore Marylandi mehega, kes astus Mandriarmee 7. Marylandi rügementi teenistusse juba 13-aastaselt. Ta marssis rügemendiga tõenäoliselt üle tuhande miili ning võttis osa lahingutest kindral George Washingtoni juhtimisel New Jerseys ja Pennsylvanias. Juuni lõpus kogunes Pumphrey suguvõsa, et kuulda tema lugu ja lausuda tema nimi esimest korda pärast sajandeid.