Iraani sõja varivõitlus: naftaturg vs. tegelikkus
Hormuze väina ümber käiv kriis on jõudnud faasi, kus paberil kauplevad naftahinnad ja füüsiline turg on lahknenud. Naked Capitalism vahendab analüütik Philip Pilkingtoni seisukohta, mille kohaselt tegelik nafta hind, arvestades kütuse hinnavahesid, on 100–115 dollarit barrelist, samas kui futuurihinnad püsivad kõrgsagedusega algoritmikaubanduse tõttu palju madalamal. Samal ajal kuulutas USA välisministeerium välja väetise erakorralise seisukorra ja lubas Marokost tollivabalt sisse tuua fosforväetist, mis viitab Hormuze sulgemisest tingitud väävelhappe ja lämmastikväetise tarneahela häiretele.
Taust on USA ja Iraani vahel juunis sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum, mida USA pooled täidavad valikuliselt — eelistades sätteid, mis toovad rohkem naftat turule, kuid jättes külmutatud varade vabastamise venima. Iraan omakorda kontrollib väina miinide ja tasude kaudu ka pärast relvarahu, mistõttu tarnete taastumine sõltub pigem Omaani-poolsest transiidist kui ametlikust kokkuleppest.
Allikate hinnangul on hetkel hinda allasuruvad tegurid — vabastatud varem lõksus olnud tankilastid, USA strateegilise reservi kasutamine ja Hiina varude vähendamine — kõik ajutised ja piiratud. See tähendab, et praegune hindade rahunemine võib olla eksitav ning tegelik tarneahela pinge, sealhulgas väetiseturul, ei ole lahenenud.
Panganduse relvastamine poliitilise kontrolli vahendina
Suurbritannias debankiti vasakpoolne uudisteväljaanne The Canary, kui Lloyds Bank sulges selle konto ilma põhjendust esitamata. Juhtum meenutab 2023. aasta Nigel Farage’i juhtumit, kuid erineb selle poolest, et seekord ei ole tekkinud sarnast meediakära — mis Naked Capitalismi hinnangul näitab, et sõltumatu meedia surve alla seadmine ei ärata sama tähelepanu kui tuntud poliitiku puhul.
Taust on laiem trend: Suurbritannia pangad sulgesid 2022. aastal ligi 343 000 kontot, panganduslobi arendab süsteemi, mis takistaks debangitud klientidel uue konto avamist mujal, ning lahkuva Starmeri valitsuse uus riikliku julgeoleku seadus võimaldab ajakirjanikke süüdistada terrorismis vaid keelatud organisatsiooni tsiteerimise eest. Sarnaseid näiteid on ka mujal — Scott Ritter USA-s, ÜRO eriraportöör Francesca Albanese ja mitmed Euroopa ajakirjanikud, kellele on kehtestatud sanktsioonid ilma kohtuliku kaebeõiguseta.
Vastuolu seisneb selles, et ametlik uurimine 2023. aastal ei tuvastanud poliitilist motiivi, kuid juhtumite kordumine ja nende seos konkreetsete poliitiliste seisukohtadega — eriti Palestiina küsimuses — tekitab kahtlusi, kas finantssüsteemi kasutatakse laiemalt arvamuste summutamiseks.
USA Ülemkohus otsustab üha enam varjus
ProPublica analüüs näitab, et USA Ülemkohus tegi äsja lõppenud istungjärgul esimest korda rohkem otsuseid niinimetatud varidokketi ehk kiirmenetluse kaudu kui tavapärase, avaliku argumenteerimisega menetluse kaudu — 63 otsust 56 vastu. Need kiirotsused on enamasti allkirjastamata ja põhjendamata, kuid mõjutavad sageli olulisi poliitilisi küsimusi, sealhulgas rände- ja valimisringkondade teemasid.
Trend sai alguse 2016. aastal ning on kasvanud järsult Trumpi teise ametiaja jooksul: kui Obama ja Bush noorema valitsused esitasid kokku vaid kaheksa erakorralist taotlust 16 aasta jooksul, siis Trumpi administratsioon esitas ainuüksi 2025. aastal 32 taotlust. Kohus on nendega valdavalt nõustunud.
Õigusteadlased, sealhulgas Georgetowni ülikooli professor Stephen Vladeck, hindavad seda kohtu usaldusväärsuse tõsiseks õõnestamiseks — vaid 17 protsendil häältest on avalik hääletustulemus või põhjendus. Kohtunik Samuel Alito on vastu vaielnud, rõhutades, et kohus ise avaldusi ei esita. Demokraadist kongresmen Jamie Raskin on algatanud seadusandluse suurema läbipaistvuse nõudmiseks, kuid kohus ise pole senini avalikult reageerinud.