Kliimamuutused kujutavad tõsist ohtu maailma ühele armastatumale joogile ehk kohvile. Sestap püüavad teadlased leida viise, kuidas säilitada kohvitaimede elujõulisus ja tagada nende põllumeeste toimetulek, kes kasvatavad väärtuslikku põllukultuuri vaesemates piirkondades. “Matemaatik on masin, mis muudab kohvi teoreemideks,” kõlab tsitaat, mida omistatakse sageli Ungari matemaatik Paul Erdősile. Tabav mõttekäik rõhutab, et paljude teadlaste jaoks pole kohv ainult maitseelamus, vaid ka hädavajalik erguti, vahendab Nature. Just seepärast teeb kohvi tulevik teadlased murelikuks. Maailmas tarbitakse igal aastal umbes kümme miljonit tonni kohviube, mis pärinevad peamiselt kahest sordist: robustast ja araabikast. Robusta vajab ohtralt vett ja on põuatundlik, araabika on aga veelgi õrnem. Taim võib hävida juba siis, kui temperatuur tõuseb vaid mõne kraadi võrra. Ohu leevendamiseks tegutsevad uurijad mitmel rindel: peamisi kohviliike püütakse muuta kliimamuutustele vastupidavamaks, katsetatakse looduslike sugulasliikidega ning uuritakse, kuidas jahvatamise ja pruulimise abil saada samast kohviubade kogusest kätte rohkem maitset ja toimeaineid.
