Iraani rahuleping lõhestab Washingtoni
Trump allkirjastas nädal tagasi Iraaniga mõistmismemorandumi sõjategevuse lõpetamiseks, kuid kokkulepe on vallandanud haruldase kahepartei rünnaku Kongressis. Vabariiklastest senaatorid Cruz ja Cassidy nimetavad seda aastakümnete halvimaks välispoliitiliseks veaks, samal ajal kui demokraadid Schumer ja Warren räägivad avalikult “alistumisest”. Nädala jooksul blokeeris Kongress ka Massie-Khanna algatuse, mis oleks piiranud Iisraeli sõjaväe juurdepääsu Pentagoni operatsioonidele — märk sellest, et Iisraeli-teemaline lobitöö jääb mõjukaks isegi rahuprotsessi keskel.
Leping näeb ette kuni 300 miljardi dollari suuruse fondi Iraani ülesehitamiseks ja külmutatud varade vabastamise, mida kriitikud võrdlevad 2015. aasta JCPOA tuumaleppega, ent ilma uute tuumapiiranguteta. Samas näitas hiljutine YouGovi küsitlus, et isegi 60% vabariiklastest soovis sõja kohest lõppu — Trumpi otsusel on seega rahva toetus, kuigi mitte Washingtoni establišmendi oma.
Asepresident Vance süüdistas avalikult Iisraeli valitsuse liikmeid, kes lepingut kritiseerivad, mis on erandlik pinge USA ja tema lähima liitlase vahel. Kongressil on seadusest tulenev õigus leping läbi vaadata ja tagasi lükata, ehkki Trump saaks selle omakorda vetostada — seega jääb lepingu tegelik tulevik ebaselgeks, hoolimata allkirjadest.
Venemaa kütusekriis paljastab sõja majandusliku hinna
Kreml tunnistas nädalavahetusel avalikult, et Venemaa seisab silmitsi kütusekriisiga — president Putin ise kinnitas bensiini- ja diislikütuse defitsiiti, mis mõjutab autojuhte, ettevõtteid ja põllumehi. Tunnistus järgnes nädalatepikkusele piirkondlike kuberneride katsele kriisi eitada ning Ukraina droonirünnakutele Vene rafineerimistehastele, sealhulgas Moskva lähedal asuvale Kapotnja tehasele, mis ekspertide hinnangul jääb seisma kuni 2027. aastani.
Ukraina jätkab sihipärast kampaaniat Venemaa energiataristu vastu — pühapäeval tabati droonidega veel kahte rafineerimistehast Slavjanski ja Jaroslavli piirkonnas. President Zelenski kinnitas, et rünnakud on kavandatud nõrgendama Venemaa sõjapidamisvõimet. Venemaa on juba kehtestanud bensiini- ja lennukikütuse ekspordikeelu ning kaalub nüüd täielikku diislikeeldu.
Samal ajal seisab läänepoolne Ukraina toetus rahaliste probleemide ees: Ühendkuningriigi peaminister Starmeri lahkumine paljastas, et Suurbritannia ei suuda enam sõda senisel tasemel rahastada (Responsible Statecraft, 24. juuni). Vastuolu on ilmne — Venemaa majandus kannatab droonirünnakute tõttu tõsiselt, kuid samal ajal kahaneb ka lääneriikide valmisolek ise sõjapidamist rahastada, mistõttu jääb sõja edasine kulg ebakindlaks.
Trump eirab Kongressi tahet välisabi kulutamisel
Allikas: ProPublica
ProPublica uurimine näitab, et Trumpi administratsioon jätab täitmata Kongressi konkreetsed korraldused välisabi kulutamiseks, hoolimata sellest, et president ise allkirjastas seaduse, mis nõuab miljardite dollarite eraldamist ülemaailmsele terviseabile ja humanitaarabile. Õigusekspertide hinnangul on tegemist tõenäolise seadusrikkumisega, mida Georgetowni õigusprofessor David Super nimetas “tohutuks võimuhaaramiseks” täitevvõimu poolt.
Pärast USAID-i praktilist likvideerimist eelmisel aastal keeldus Kongress agentuuri täielikult sulgemast ja määras täpsed summad — 9,4 miljardit dollarit ülemaailmseks terviseabiks ja üle 5 miljardi dollari humanitaarabiks. Eelarvebüroo (OMB) juht Russell Vought on aga märkinud osa sellest rahast “eraldamata” staatusesse, mis annab täitevvõimule võimaluse kulutamist blokeerida — 2026. aasta märtsi lõpuks oli terviseabi rahast kulutatud vaid 5% tavapärasest tasemest.
Vaidlus puudutab põhimõttelist küsimust võimude lahususest. Kongressi kontrollikoda peab ebaseaduslikuks niinimetatud “taskutühistamist”, mida administratsioon on varem kasutanud raha tagastamata jätmiseks. Riigidepartemang väidab, et täidab kõiki kohustusi, samas kui senaatorid ja sõltumatud analüütikud osutavad vastupidistele andmetele — küsimus, kas Kongressi “rahakoti õigus” reaalselt kehtib, jääb praegu lahtiseks.