Varem kasutamata arhiiviallikad näitavad, et Ruhnu elanikud palusid 1920. ja 1921. aastal Rootsi kuningal lubada saarel Rootsiga ühineda. Kui see ei õnnestunud, kasutasid ruhnlased Eesti ja Läti territoriaalvaidlust selleks, et kaubelda Eesti riigilt välja neile olulisi erisusi. Ruhnu kuulumist Eestile on seni käsitletud eelkõige Eesti ja Läti vahelise territoriaalvaidlusena. Ajaloolase Mart Kuldkeppi värske uurimus näitab aga, et saare saatust ei kujundanud ainult riikide diplomaatia. Paarisaja elanikuga rootsikeelne kogukond osales ise aktiivselt läbirääkimistes, kasutas osavalt ära Eesti, Läti ja Rootsi huvide põrkumist ning suutis noorelt Eesti riigilt välja kaubelda rea neile olulisi erisusi. Kuldkepp ütles, et Ruhnu lugu oli Eesti ajalookirjutuses küll üldjoontes teada, kuid enamasti on seda vaadatud riikide vaatenurgast. “Üldiselt on ikka teatud, et Lätiga oli Ruhnu küsimuses mingisugune vastuolu: kellele ta täpselt peaks kuuluma. Mina mõtlesin, et vaatan seda lugu natuke lähemalt, aga mitte ainult Eesti ja Läti perspektiivist, vaid ruhnlaste enda perspektiivist ka, et kuidas nad ise selles olukorras püüdsid oma huvisid kaitsta ja kehtestada,” selgitas Kuldkepp.
