Kui möödunud kevadel lendas Alaska taeva kohal helendav tulekera, ei suutnud teadlaste tavapärased jälgimisvahendid – kaamerad ja satelliidid – sündmusest üksikasjalikku pilti anda. Meteoroid jättis aga endast maha midagi muud: madalsageduslikud helilained, mis levisid sadu kilomeetreid ja jõudsid maapealsete sensoriteni.
Need helilained püüdis kinni tihe maavärinate ja vulkaanide jälgimiseks loodud andurivõrk, mis Alaskal katab suuri alasid. Tavaliselt kasutatakse neid seismomeetreid ja infraheliandureid maavärinate ning vulkaanipursete registreerimiseks, kuid seekord võimaldasid nad rekonstrueerida meteoroidi liikumistee.
Uuring näitab, et taoline akustiline lähenemine võib täiendada visuaalseid vaatlusi ja aidata teadlastel paremini mõista tulekerade trajektoore ka olukordades, kus kaamerad ei suuda olulisi detaile tabada. See meetod võib edaspidi olla oluline ka teiste atmosfäärinähtuste uurimisel.