USA ülemkohus otsustas häältega 6:3 kohtuasjas Chatrie vs Ameerika Ühendriigid, et geoasukoha läbiotsimisload, mis koguvad nutitelefonide asukohaandmeid, on käsitletavad läbiotsimisena neljanda põhiseaduse paranduse mõttes. Kohus leidis, et isikutel on oma mobiiltelefoni asukohaandmete suhtes põhjendatud ootus privaatsusele, isegi kui jälgimine kestab vaid lühikest aega või toimub avalikus ruumis. Kohtunik Elena Kagan rõhutas, et politsei sekkub põhiseaduslikult kaitstud õigusesse, nõudes selliseid andmeid kolmandalt osapoolelt.
Kohtuasi puudutas relvastatud pangaröövlit Okello Chatriet Virginias Richmondis, kes põgenes 195 000 dollariga. Politsei tuvastas ta geoasukoha läbiotsimisloa abil, kuna Chatrie oli aktiveerinud Google’i asukohaajaloo funktsiooni. Ta mõisteti 12 aastaks vangi.
Valitsus väitis, et lühiajaline asukohaandmete kogumine ei kvalifitseeru läbiotsimisena. Enamus kohtunikest sellega ei nõustunud ning lükkas tagasi ka väite, nagu jagaksid kasutajad andmeid vabatahtlikult — nutitelefoni tavapärane kasutamine ei tähenda teadlikku nõusolekut. Apellatsioonikohus otsustab nüüd, kas konkreetne läbiotsimine oli põhjendatud.