Hormuz’ väin: värskete löökide järel naftaliiklus taas keerises
Reedel ja laupäeval viiski USA Keskvõrkade (CENTCOM) sõjavägi läbi uusi lööke Iraani vastu, vastuseks Iraani rünnakutele kahe kaubalälje vastu Hormuz’ väinas. Neljapäeval ründas Iraan konteinerlaeva Ever Lovely, millele järgnes USA vastulöök. Laupäeval tungiti tankerlaevaale Kiku, mis vedas üle kahe miljoni barreli toornaftat — CENTCOM teatas, et Iraanile anti võimalus relvarahu pidada, kuid see eiras seda ning lasi drooni. Naftahinnad reageerisid kohe: WTI tõusis ligi 2%, Brenti hind liikus 73 dollari lähedale. Pakistan kuulutas välja erakorralise gaasitarne otsimise, sest Hormuz’ väina häiring on sealset veeldatud maagaasi tarneahelat raskes seisus hoidnud.
Hormuz’ väin on kogu maailma naftakaubanduse nurgakivi — selle kaudu liigub ligikaudu viiendik globaalsest naftakaubandusest. USA ja Iraani vahel on jõus ebakindel relvarahu, mille raames on sõlmitud ajutine kokkulepe — nn deeskalatsiooni kokkulepe, mille kaudu peaks läbirääkimisprotsess Dohas jätkuma. Responsible Statecraft on märkinud, et Washingtoni kõvaliinlased püüavad seda kokkuõmblust lammutada, ning et Kongress ei suuda luua üksmeelt Iraaniga seotud kulutuste osas — Trumpi esitatud 88 miljardi dollarise sõjaabi pakett on kriitikute hinnangul täis lisaeraldisi, mida sõjaga otseselt pole seost.
Ebakindluse sügavust peegeldab see, et laevaliiklus Hormuz’ väinas on alates 24. juuni tipust oluliselt vähenenud, kuigi laevad on taas oma asukohti edastama hakanud. Pärast relvarahu on laevaliiklus osaliselt taastunud, kuid kindlustusandjad on jäänud väina suhtes ettevaatlikuks, laevade kindlustusmaksed on endiselt kõrged ning mõned omanikud eelistavad oodata enne, kui tee on selge. Vastuolu ilmneb selles, et ühelt poolt annab USA administratsioon signaale Doha-läbirääkimiste poole, kuid CENTCOM jätkab samal ajal sõjalisi vastumeetmeid — see kahekordne mäng raskendab usaldusväärse tulevikupildi kujundamist.
Venemaa tumelaevastik laieneb: sanktsioonid ei hoia Arctic LNG 2 kinni
Täna teatati, et Vene lipu all sõitev tanklaev Arctic Express — varem tuntud nimega Queen Cassiopeia, Kreeka hallatav Sierra Leone lipu all sõitev laev — võttis peale veeldatud maagaasi (LNG) saadetise USA sanktsioonide all olevalt Arctic LNG 2 rajatiselt. Laeva omandus läks mai keskel üle Peterburi-põhisele firmale SMP Techmanagement LLC ja see lippu vahetas. Tegemist on vähemalt 21. laevaga, mida kahtlustatakse sanktsioneeritud Vene gaasi vedamises. Arctic LNG 2 projekt saavutas mais rekordi — eksporditi üle 400 000 tonni LNG, mis on suurim kogus alates augustist 2024, mil tarned algasid. Hiina on peamine ostja.
Arctic LNG 2 on USA poolt sanktsioneeritud Vene suurprojekt Jamal poolsaarel, kus osales ka mitmeid Lääne energiafirmasid — need on nüüd taandunud. Sellele vaatamata on Venemaa tumelaevastiku laiendamine hoidnud projekti elavana: laevad vahetavad lippu, omandust kantakse varjatud skeemide kaudu üle ja ekspordikogused kasvavad. Euroopa Liit on teatanud, et pikaajalistele Vene LNG impordilepingutele kehtestab ta keelu alates 1. jaanuarist 2027, mis tähendab, et Venemaal on ligikaudu pool aastat aega seniste klientide asendamiseks. India on sanktsioneeritud Vene LNG otse tagasi lükanud — hiljuti jäi tanklaev Kunpeng Singapuri vetes ankrusse, sest India rafineerijad keeldusid saadetist vastu võtmast — kuid India jätkab endiselt suurte koguste Vene toornafta ostmist.
Siin ilmneb selge vastuolu: lääne sanktsioonid on osaliselt tõhusad (India keeldub LNG-st, mida on raske varjata), kuid üldine raam ei pea — Hiina imeb mahu ära, Venemaa ehitab üles oma laevastiku ja projekti toodang kasvab rekorditasemeni. See sunnib küsima, kas sanktsioonidel on üldse pikaajaline mõju, kui alternatiivturud on piisavalt suured, et vajadust korvata.