**Postliberalismi võidukäik: vasak ja parem jõuavad samasse punkti**
Aris Roussinos kirjutab täna UnHerdis, et Suurbritannia poliitiline murrang kehastab laiemat Euroopa-ülest nähtust: liberaalse korra kokkuvarisemine sunnib vasakut ja paremat populismi ühele väljale. Tema analüüs toob välja, kuidas nii Tööpartei kui ka Reform UK räägivad nüüd üht ja sama keelt — riigi tugevdamine, energiajulgeolek, rahvuslik tootmisvõimekus ja riiginõrgutava üleilmastumise tagasilükkamine. See on sisuline turupööre: argumendid, mida kümme aastat tagasi nimetati “parempopulistlikuks äärmusluseks”, on saanud valdavaks konsensuseks.
Roussinos tugineb asjaolule, et Burnhami Tööpartei programmidokument *The Productive State* kasutab samu mõisteid, mida Reformi postliberaalsed mõtlejad kasutasid aastaid tagasi — “relvastatud sõltuvus”, “strateegiline omand”, “riigi vastupidavus”. Nõnda on liberaalne majandusmõte, mis kujundas Euroopa poliitikat alates 1990ndatest, kaotanud oma mõttelise ülemvõimu — mitte ainult Briti saartel, vaid üle kogu mandri-Euroopa, kus Prantsuse RN ja Saksa AfD esitavad samalaadseid nõudmisi.
Selge vastuolu seisneb aga selles, et mõlemad leerid — Burnhami vasakpoolne riigikeskus ja Farage’i parempoolne rahvuslus — nõuavad samasugust struktuurimuutust, kuid täiesti eri põhjustel ja eri sihtrühmadele. Postliberalismi mõisteline võit tähendab seega mitte ühtsust, vaid uue põhilahknevuse teket: kes saab olla selle vooluga usutav kaaslane. (UnHerd, Roussinos, 30. juuni 2026)
**Euroopa majanduse struktuurinõrkus: kapital hääletab Ameerika poolt**
Sven R. Larson avaldas The European Conservative’is põhjaliku analüüsi, mis toob värskete andmete põhjal välja järsu ja süveneva lõhe Euroopa ja Ameerika majandusliku atraktiivsuse vahel. 2024. aastal langes otsene välisinvesteering (OVI) enam kui pooltes EL-i liikmesriikides — Saksamaal kuni 89%, Hispaanias 39%, Itaalias 24% ja Prantsusmaal 20%. Samal ajal kasvas USA-sse suunatud OVI 2026. aasta esimeses kvartalis 17,4%. 2026. aastal suunatakse tehisaru arendusse üksnes Ameerikas ligi 570 miljardit dollarit, millest kasvav osa tuleb välismaalt.
Investeerimiskapitali põgenemine Euroopast pole lühiajaline kõikumine, vaid peegeldab pikaajalist kursieraldumist: USA reformis 2017.–2018. aastal äriõigust ja maksupoliitika Euroopaga võrreldes ettevõtlusele palju soodsamaks, samas kui EL tihendasid oma normatiivset koormust. Rootsi näidis läheb kõrvalteel — valitsus teatas 26. juunil, et riik võtab 60% osaluse Videberg Kraft AB-s, mis rajab Ringhali tuumajaama kõrvale väikereaktori, eesmärgiga lisada 2045. aastaks kuni 10 suure reaktori jagu võimsust.
Vastuolu on teravaim Euroopa enda tasandil: EL seab ühelt poolt regulatiivset survet peale ja kipub piirama tuumaenergiat, teisalt on Prantsusmaa sunnitud kuumala ajal tuumajaamu alla laskma, kuna puudub piisavalt vett jahutamiseks — samal ajal kui Rootsi teeb investeerimisbinne. Euroopa majanduspoliitika sisetüli — kus riigi-, liikmesriigi- ja EL-i tasand sageli töötavad üksteisele vastu — on üks põhjus, miks investorid eelistavad selgemaid ja stabiilsemaid turge. (The European Conservative, Larson, 26. juuni 2026)