Kuigi Euroopa Liit tervikuna kasutab vaid 5,8% oma mageveevarudest, varjab keskmine näitaja suuri erinevusi riikide vahel. Eurostati ja Euroopa Keskkonnaameti (EEA) andmetel on kõige raskemas olukorras Küpros, mis on ära kasutanud 72% oma mageveevarudest, suvel ulatub näitaja 92%-ni. Riik loetakse ohutsooni, kui kasutusmäär ületab 20%.
Küprose võimud on kutsunud elanikke üles vähendama igapäevast veetarbimist 10% võrra ning rajavad kiirkorras magestamisjaamu, et tagada joogivesi eelkõige turismihooajal. Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana seadis Küpros veekriisi lahendamise üheks prioriteediks. Malta kasutab aastas 33% oma veevarudest, suvel 67%. Ohutsoonis on suvel ka Kreeka (37%), Rumeenia (34%), Portugal (31%), Itaalia (27%) ja Hispaania (26,5%).
EEA hinnangul süvendab kliimamuutus ja põuad veepuudust vähemalt 2030. aastani. Raporti “Overheated and Underprepared” järgi on umbes ühel kümnest EL-i kodanikust raskusi puhta vee kättesaadavusega — kõige enam Küprosel (36,5%) ja Kreekas (31,5%). Bulgaarias, Ungaris, Horvaatias ja Iirimaal viitab probleem pigem vananenud taristule kui veepuudusele.