Paljud naised väldivad pimedal ajal üksinda liikumist ning kohandavad hirmu tõttu oma liikumisharjumusi. Hiljutine magistritöö osutab, et turvatunnet kujundab lisaks valgustusele ja kuritegevuse tasemele ka see, kas tänavaruumis on teisi inimesi ja võimalus vajadusel abi saada. Rebeka Kollo kaitses Eesti Kunstiakadeemias magistritööd, kus uuris, miks ei pruugi turvaline tänav pakkuda turvatunnet ning millist rolli mängib selles linnaruum. Magistritöö käigus töötas ta läbi hulga uuringuid ning intervjueeris nelja eri vanuses naist, kellega käis nende kodukeskkonnas õhtusel ajal jalutamas. Järelduseni jõudis ta üsna kiiresti. “Eesti on turvaline riik. Ka mina tunnen seda. Välismaal käies on see turvalisus väiksem, aga samas naistega rääkides ja iseenda kogemuste põhjal tean, et isegi turvaline tänav ei pruugi pakkuda mulle automaatselt turvatunnet,” lausu Kollo.
