**Iraani rahu laguneb: Hormusi väin jääb vaidluskoldeks**
Tänase päeva kõige pingelisem uudis on USA ja Iraani juunikuise leppimiskirja kiire lagunema hakkamine Hormusi väina küsimuses. Omaan avas eile oma vetes iseseisva laevaliikluse koridori koos Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga — mitte Iraaniga. Iraani revolutsioonikaardid kuulutasid Omaani tee loata liiklemiseks “äärmiselt ohtlikuks” ja nõuavad, et kõik laevad kasutaksid ainult Iraani heaks kiidetud marsruuti. Samal ajal tõusis Hormusi kaudu liikuvate laevade arv 24. juunil 70-ni päevas — kaks korda rohkem kui eelmisel päeval —, kuid laevnikud sõidavad veel enamasti transponderid väljas.
Leppimiskirja põhipunktid on kõik õhus. Trump ütles avalikult, et transiidimaksud Hormuse väinas on temale “piiri ületus.” Iisrael keeldub Liibanonist lahkumast — peaminister Netanyahu kinnitas jälle, et väljatõmbumine ei toimu “niikaua, kui mina peaminister olen.” USA nafta strateegilise reservi tase on langenud 1983. aasta madalaimale tasemele (331 miljonit barrelit), ning Cushingis on naftavarud 19 miljonit barrelit — kaks päeva kriitilisest alammäärast eemal. Iraani külmutatud varade 300 miljardi dollari suurune fond on ka lahtine: Saudi Araabia ütles, et tal “pole üksikasju”, Qatar on huvitatud, kuid allkirja pole.
Vastuolud on terased: Omaani neutraalsus tähendab, et Iraanil pole seaduslikku võimalust tema vetes laevaliiklust peatada ilma sõjalise eskaleerumiseta. Iraani “kõvad” ja “pehmed” pooled on omavahel sisemises vaidluses. Kui Iisrael jätkab Liibanoni rikkumisi, võib Iraan olla sunnitud reageerima — mis tähendaks taas Hormuse sulgemist.
**Zelenski ähvardab Valgevenet: sõda laienemas?**
19. juunil andis Zelenski Valgevenele ühenädalase tähtaja: eemaldage Venemaale droone suunavad signaalmastide seadmed — või Ukraina teeb seda ise. Responsible Statecraft kirjutas eile, et see ei ole tõenäoliselt tühi ähvardus. Ukraina droonid on lennanud läbi Läti, Leedu ja Eesti õhuruumi, Rumeenia F-16 tulistas ühe alla Eesti kohal. Venemaa luureteenistus on hoiatanud Lätimaad otsesõnu, öeldes, et “NATO liikmesus ei kaitse terrorismi kaasosalisi.”
Eksperdid, kellega RS rääkis — sealhulgas Rhode Islandi ülikooli professor Nicolai Petro —, hindavad, et Zelenski strateegia on provotseerida Venemaalt või Valgevenelt selline reaktsioon, mis sunniks NATO otse sekkuma. Samal ajal on Ukraina rinne raskes seisus: Kostyantynivka linn on tõsises ohus langeda Vene vägede kätte, mis annaks Venemaale juurdepääsu kogu Donbassi kontrolli saavutamiseks.
Küsimus on, kas Euroopa juhid on valmis sellisel juhul reageerima. Calgari ülikooli professor Alexander Hill arvab, et tõenäoliselt mitte — kuid mitu eurooplast on vaikivalt mänginud kaasa Ukraina laiema sõja loogikale. Oht, et konflikt haarab Balti riike, on täna tõsisem kui kunagi varem.
**Trumpi majanduspoliitika sisemised vastuolud**
Tänase Naked Capitalismis avaldas endine pankur Satyajit Das põhjaliku lahkamise sellest, mida ta nimetab “omavärava poliitikaks.” Das toob välja rida sisemisi vastuolusid: Trumpi valitsus soovib madalat inflatsiooni, kuid sõjad, tollimaksud ja sanktsioonid suruvad hindu üles. See soovib odavamat naftat, kuid võitleb samal ajal Kanada ja Mehhikoga — USA kahe suurima naftatarnijaga —, kuigi Ameerika rafineerijad on seadistatud just nende riikide toornaftat töötlema. Kavandatavad maksukärped vähendavad riigieelarve tulusid ligikaudu 900 miljardi dollari võrra aastas. Lisaks surub tariifrežiim dollari kursi kõrgeks just siis, kui valitsus soovib nõrgemat dollarit.
OilPrice teatas täna, et euro on kukkunud üheaastasele madalaimale tasemele, sest naftahinnad langevad ning turud ootavad Euroopa keskpangalt intressikärpeid. WTI nafta on alla läinud üle 3% ehk tasemele 70,67 dollarit barreli eest. Das hoiatab, et kumulatiivne mõju — eelarvedefitsiit tõuseb 2 triljonilt 3,6 triljoni dollarini kümnendi jooksul, väliskapitali eemaletulek, turismi langus — viib USA majanduse nõrgenemiseni, mida ei saa kompenseerida ühegi üksiku kaubandusleppega.