Tehisintellekti (AI) valdkonna mõjuisikud ja eksperdid kuulutavad, et käskude (prompts) kirjutamine on eilne päev — nüüd tuleb projekteerida tsükleid (loops), milles AI-agendid tegutsevad iseseisvalt ja lahendavad mitmeastmelisi ülesandeid minimaalse sisendiga. Tähelepanuta jääb seejuures, et AI-agendid on tsükleid kasutanud algusest peale ning programmeerimises on korduskonstruktsioonid eksisteerinud juba enne Fortranit.
Hiljutise tähelepanu tsüklitele tõi suuresti OpenClaw looja Peter Steinberger, kes liitus OpenAI-ga. Ta kirjutas 7. juunil sotsiaalmeedias, et kodeerimisagentidele käskude andmise asemel tuleks projekteerida tsükleid, mis agente ise juhivad. AI-skeptik Ed Zitron vastas teravalt, küsides, kas OpenAI esitab iseendale arve oma tokenikulude eest. Zitroni sõnul on kogu tsüklitevaimustus sisuliselt autonoomse tokenitarbimise propageerimine, millest OpenAI ja Anthropicu-sugused ettevõtted otseselt kasu lõikavad.
Arendaja Addy Osmani avaldas samal päeval blogipostituse pealkirjaga “Loop Engineering”, mille järeldus on tabav: tsükkel muudab töö olemust, kuid ei kõrvalda sellest inimest. Mittedeterministliku AI-mudeli puhul on inimene tsüklis endiselt hädavajalik — vastasel juhul tuleb kasutajal endal tagajärgi koristada.