Pärsia lahe riikide pangad on huvitatud tehisintellekti (AI) kasutuselevõtust, kuid otsivad endiselt vastust põhiküsimusele: kuidas rakendada tehnoloogiat nii, et tundlikud kliendiandmed jääksid kaitstuks. Uued AI-tööriistad võimaldavad kiirendada rutiinseid ülesandeid, analüüsida dokumente ja parandada tootlikkust, kuid samal ajal kasvab vajadus vastutustundliku kasutuse järele.
QNB strateegia- ja äriarendusjuht Najla Ibrahim Al-Mutawa rõhutab, et küsimus ei ole vaid tõhususes, vaid ka usalduses, andmekaitses ja regulatiivsetes nõuetes. Blade Labsi tegevjuht Sami Mian märgib, et pangad usaldavad sageli AI-süsteeme endid, kuid muretsevad selle pärast, millist teavet need süsteemid näevad. Ettevõte on välja töötanud platvormi ZeroH Disclosure, mis piirab automaatselt AI-le jagatavat infot ja peab arvestust avaldatud andmete üle.
Nõustaja Alina Timofeeva sõnul sunnib generatiivne tehisintellekt finantsasutusi ümber mõtestama andmehaldust — oluline pole enam see, kus andmeid hoitakse, vaid kes neile ligi pääseb ja kes vastutab. Pärsia lahe regulaatorid edendavad digipööret, tugevdades samal ajal andmekaitse, küberturvalisuse ja AI-juhtimise reegleid. Pangad kohtlevad madala riskiga katsetusi erinevalt rakendustest, mis puudutavad kliendiandmeid.