Euroopa Komisjon esitles hiljuti Cloud and AI Development Acti (CADA) ettepanekut, mille eesmärk on tugevdada kohalikku pilve- ja tehisintellekti (AI) tööstust, kolmekordistades EL-i (EU) andmekeskuste turu järgmise viie kuni seitsme aasta jooksul. Seadus tugineb kolmele sambale: investeeringud teadus- ja arendustegevusse, võimekuse suurendamine ning autonoomiaraamistik, mis sisaldab nelja suveräänsuse ja turvalisuse taset ning uusi kohustusi liikmesriikidele.
Ettepanek on saanud vastakaid hinnanguid. Tööstusliit CCIA Europe nimetas seda diskrimineerivaks, sest väljaspool EL-i tegutsevad pakkujad ei suudaks vaikimisi nõudeid täita. Poola tehnoloogiajurist Mikolaj Barcenciewicz leidis, et lähenemine peaks olema riskipõhine, mitte kategooriline. Rootsi europarlamendisaadik Jörgen Warborn rõhutas vajadust lihtsustamise ja investeeringute tasuvuse järele, väites, et vähem tundlikud valdkonnad peaksid jääma välisinvesteeringutele avatuks. Soome saadik Aura Salla soovis aga veelgi tsentraliseeritumat lähenemist. Saksa ettevõte Nextcloud leidis, et ettepanek pole piisavalt ambitsioonikas.
CADA III jaotis loob andmekeskuste kiirenduspiirkonnad ja strateegilised projektid. Liikmesriigid peavad kuue kuu jooksul määrama vähemalt ühe kiirenduspiirkonna, eelistades juba kasutuses olnud alasid, ning lubade menetlus on piiratud 12 kuuga.