Värskest uuringust nähtub, kuidas see, et sääsed kipuvad eelistama õlut joovat sõpra veeklaasiga istujale, pole paljas ettekujutus, vaid puhas keemia. Jaaniõhtuni pole aega palju jäänud. Kuigi tänavune aasta on olnud sääskedele valdavalt vaenulik, otsivad ellujäänud vereimejad jaanilõkete ümbert siiski halastamatult oma järgmist einet. Rootsi ja Etioopia teadlased leidsid, et sääskede toiduotsingute strateegia sõltub suuresti nende vanusest. Selleks uuris töörühm esmalt laboris, kuidas reageerivad malaariasääsed ogalise lantaania õielõhnadele oma elukaare eri etappides. Andmed paljastasid kindla mustri: äsja koorunud noored sääsed, kes vajavad eluspüsimiseks kohe nektarit, eelistavad mahedamaid taimelõhnu. Nemad hoiavad kõrge süsihappegaasi sisaldusega õhust eemale. Neljapäevaste täiskasvanud sääskede jaoks on seevastu just süsihappegaasiga segatud tugev õielõhn kõige ahvatlevam sihtmärk. Analüüs tõi esile, et vanemate sääskede tundlad reageerisid märksa tugevamalt sellistele keemilistele ühenditele nagu limoneen ja alfapineen, mida nooremad putukad ei suutnud tihti tabadagi.
