Türgi ja Mehhiko astronoomid on uurinud kaks sajandit tagasi avastatud planetaarudu NGC 6563, kasutades selleks instrumente Multi Unit Spectroscopic Explorer (MUSE) ja Manchester Echelle Spectrograph (MES). Vaatluste tulemused avaldati 15. juunil ajakirja Galaxies eriväljaandes.
Uuring annab olulisi uusi teadmisi selle planetaarudu morfoloogia ja kinemaatika kohta. Teadlased keskendusid eelkõige NGC 6563 iseloomulikele kõrvataolistele sagaratele, mis paiknevad udu mõlemal küljel. Need struktuurid osutusid varem arvatust keerukamaks ning aitavad teadlastel täpsemalt mõista udu kuju ja arengut.
Uued vaatlusandmed sunnivad ümber hindama NGC 6563 senist evolutsioonilist ajaskaalat. Planetaarudud tekivad Päikese-taoliste tähtede eluea lõpus, kui need heidavad oma välimised kihid kosmosesse. NGC 6563 üksikasjalik uurimine pakub väärtuslikku teavet selliste protsesside kohta ning aitab paremini mõista, kuidas keskmise massiga tähed oma elu lõpetavad ja kuidas kujunevad nende tekitatud udud.