James Webbi kosmoseteleskoobi (JWST) uued ülesvõtted paljastasid hämmastavalt kontsentreeritud ja massiivse galaktikaparve ajast, mil universumi ajaloos ei oleks pidanud sellised hiiglaslikud struktuurid veel täielikult välja kujunema. Avastus seab kahtluse alla senised kosmilise evolutsiooni teooriad.
Kolme hiljutise teadusartikli sarjas paljastas Caltechi astrofüüsika ja planeediteaduse andme- ja teaduskeskuse IPAC teadlaste juhitud rühm, et tegemist on kõige kaugema teadaoleva näitega tugevast gravitatsiooniläätse efektist galaktikaparvega. Gravitatsiooniläätse nähtus tekib siis, kui massiivse objekti gravitatsioon painutab valgust, võimaldades näha selle taga asuvaid kaugemaid galaktikaid.
Leid avab uue uurimisvälja niinimetatud kosmilise keskpäeva (cosmic noon) ajastul — perioodil, mil universumis toimus kõige intensiivsem tähtede teke. Galaktikaparve ootamatult küps areng nii varases universumis sunnib teadlasi ümber hindama arusaamu sellest, kui kiiresti suured kosmilised struktuurid pärast Suurt Pauku moodustusid.