Euroopa Parlament kiitis kolmapäeval heaks seaduse, mis lõdvendab uute aretustehnikatega loodud taimede kasvatamisele kehtestatud reegleid. Pööre annab ka Eesti teadlastele võimaluse tuua laborites aretatud kliima- ja haiguskindlamad sordid peagi katsepõldudele. Seni suhtus Euroopa Liit geenikääridega muudetud taimedesse äärmise ettevaatlikkusega. Aastal 2018 langetas Euroopa Kohus otsuse, mille kohaselt pidi täppisaretuse läbinud kultuure kohtlema sama rangelt kui klassikalisi transgeenseid organisme. Piltlikult öeldes polnud seaduse silmis vahet, kas kultuurtaime genoomi siirdati mõni teise liigi geen või muudeti taime pärilikkusaines üksikut nukleotiidi ehk DNA-tähte. Uus regulatsioon jagab uute genoomitehnikatega aretatud taimed kahte rühma. Neist esimesi hakatakse käsitlema sarnaselt tavapäraste meetoditega saadud sortidega. Uued omadused peavad olema sellised, mis võinuksid taimel tekkida ka looduses või traditsioonilise ristamise teel. Teise rühma koonduvad keerukamaid geeniuuendusi kandvad taimed. Neile laienevad varasemad ranged genoomimuundatud organismide reeglid. Enne turule lubamist peavad need läbima põhjaliku riskihindamise.
