See, kas teismeline läheb pärast koolipäeva vabatahtlikult palli mängima või rattaga sõitma, sõltub üllatavalt palju õpetaja valitud õpetamisstiilist, selgub hiljutisest uuringust. Kooli kehalise kasvatuse tunnid teenivad laiemat eesmärki: neis arendatakse ka sotsiaalseid oskusi ja laotakse vundament tervislikule elustiilile. Värske uuring näitab, et noored liiguvad vabal ajal rohkem, kui õpetaja arvestab nende huvidega ja püsib vajadusel teadlikult tagaplaanil. Tartu Ülikooli teadlased uurisid Henri Tilga eestvedamisel üle kahesaja Eesti koolinoore, kes olid vanuses 11–14 eluaastat. Teadlased tahtsid teada, kuidas on noorte motivatsioon ja füüsiline aktiivsus väljaspool kooli seotud õpetaja käitumisega. Koos Hispaania kolleegidega kaardistas teadlasrühm õpilaste hinnanguid kaheksale õpetamisstiilile. Kui mõni õpetaja kaasab õpetaja noori maksimaalselt ja viib end nendega täielikult ühele lainele, siis teine jällegi esitab rangeid nõudmisi või jätab nad lausa täielikult omapäi.
