Euroopa Liidu valitsused alustavad reedel Brüsselis tippkohtumisel sisulisi läbirääkimisi 2 triljoni euro suuruse ühiseelarve jaotamise üle järgmiseks seitsmeks aastaks. Liikmesriigid on lõhestunud kulutuste mahu ja prioriteetide osas.
Saksamaa ja Madalmaade juhitud netomaksjate rühm soovib kogukulutusi vähendada, mis on häirinud Lõuna- ja Ida-Euroopa liikmesriike, kes kardavad, et põllumajanduse rahastamine ohverdatakse suuremate kaitsekulutuste kasuks. Kuigi põllumajandus ja regionaalrahastus jäävad suurimateks kuluartikliteks, väheneks nende osakaal komisjoni ettepanekul aastateks 2028–2034 praeguselt umbes 60%-lt 44%-le.
Mai lõpus allkirjastas 16 riiki, sealhulgas Eesti, Läti ja Leedu, end “Ühtekuuluvuse sõpradeks” nimetades dokumendi, milles nõuti põllumajandus- ja regionaalrahastuse suurendamist. “Kokkuhoidlikud riigid” — Saksamaa, Madalmaad, Taani, Rootsi, Soome ja Austria — on kulutuste suurendamise vastu. Eesistuja Küpros pakkus välja 32,8 miljardi euro suuruse kärpe kompromissina, kuid Euroopa Parlament lükkas selle ebapiisavana tagasi. Lahendamata on ka eelarve rahastamise küsimus, sealhulgas võimalikud uued tuluallikad nagu hasartmängu-, digi- ja krüptovaramaks.